organismitüüpida mitmekesistumine Eukarüoodid => seened; taimed; loomad Õistaimed=> korv-,huul-, liblikõielised jpt. Imetajad=> kohastumine eluks vees, maismaal. Sarnastumine ehk konvergents - erineva päritoluga sarnastumine sarnastes elutingimustes. Vaalal ja kalal voolujooneline keha Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Liikide väljasuremine - ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. Evolutsioonis ilmnenud tendentsid:
elupaikade mitmekesisusest. Homoloogsed organid: Ühise päritoluga ja sarnase üldehitusplaaniga organid, mis on muutunud vastavalt funktsioonile keskkonnas. Sarnastumine e. konvergents Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. · Vaalal ja kalal voolujooneline keha · Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: 1. Elu üldhulk Maal on suurenenud. 2. Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. 3. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. 4. Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine ·
uute organismitüüpide mitmekesistumine. Nt. Eukarüoodid→seenteks; taimedeks; loomadeks, Õistaimed→ korv-, huul-, liblikõielised jpt, Imetajad→kohastumine eluks vees, maismaal. o Konvergents ehk sarnastumine – Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. Nt. Vaalal ja kalal voolujooneline keha, Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. 16. Kui suur osa liike on paleontoloogide arvates välja surnud? Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maadasustanud liikidest välja surnud. 17. Nimeta inimahve. Darwin väitis, et inimene põlvneb vaheastmete kaudu Aafrika inimahvidega – šimpansi ja gorillaga – ühistest eellastest. Rohkelt paleontoloogilisi, biogeograafilisi ja geneetilisi tõendeid. 18. Võrdle neandertaallasi ja tarka inimest (millal elasid, kehaehitus, ajumaht, eluviis). Millistel
ega muuda organismirühma põhitunnuseid. Nt. delfiinil on säilinud kõik imetajate põhitunnused (põsisoojasus, poegade sünnitamine ja toitmine emapiimaga, õhuhingamine), ehkki kehakujult sarnaneb ta kalaga. Ka mõned üksikud sarnase funktsiooniga elundid võivad konvergentsi tulemusena võrdlemisi sarnaseks muutuda. Väljasuremine üksikute liikide või tervete rühmade kadumine elu evolutsiooni käigus. evolutsiooniprotsessis tähtis osa. Paleontoloogide andmeil on 99% kõigist seni eksisteerinud liikidest välja surnud. Liigi keskmine eluiga arvatakse olevat 2-10 miljonit aastat. Fooniline väljasuremine mõni liik lihtsalt hääbub kas konkurentsis teiste liikidega või abiootiliste tingimuste muutumise tõttu. Massilised väljasuremised geoloogilises mastaabis lühikese ajavahemiku jooksul on kadunud enamik senistest liikidest, terved perekonnad, sugukonnad ja seltsid. Ma ajaloo suurim massiline väljasuremine toimus Permi ajastu
tingimustega Analoogilised ja homoloogilised elundid Analoogilisteks elunditeks on organismide kujult sarnased või organitelt sarnased elundid, mille põhjuseks on ainult üks ühine funktsioon. Homoloogilised elundid on ühistelt eellastelt päritud ja ehitusplaanilt sarnased elundid. Võivad kohastumisel mingi funktsiooni täitmiseks küllaltki erinevaks divergeeruda. Väljasuremine kui evolutsiooni tulemus või tagajärg Väljasuremine on evolutsiooni tähtis osa, paleontoloogide andmeil on 99% kõigist eksisteerinud liikidest välja surnud. Foonilise väljasuremise korral mingi liik lihtsalt hääbub. See võib põhjustada ka mõne teise liigi väljasuremise, aga ühtlasi avada ka tee uute liikide tekkele. Massilise väljasuremise korral on geoloogises mastaabis lühikese ajavahemiku jooksul kadunud enamik senistest liikidest, terved perekonnad jm. Ökosüsteemide osaline häving on võimaldanud kiiret elustiku uuenemist. Karl Linné süsteem
Täiustumine on uutele ökoloogilistele tingimustele kohastumise kaasnähtus, kuid mitte paratamatu protsess. makroevolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest. Kui mikroevolutsioonlilised muutused seisnevad peamiselt uute alleelide tekkes ja nende levikus, siis makroevolutsiooni aluseks on uute geenide teke ja olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumine. 3) väljasuremine- väljasuremine on evolutsiooniprotsessi tähtis osa. Paleontoloogide andmeil on 99% kõigist sendi eksisteerinud liikidest välja surnud. Liigi keskmine eluiga arvatakse olevat 2-10 mil. Aastat. Pidevalt on toimunud nn. fooniline väljasuremine, mille puhul mõni liik on lihtsalt hääbunud näiteks konkurentsis teiste liikidega. Elu ajaloos on toimunud ka massilisi väljasuremisi, mille käigus lühikese aja vältel on kadunud enamik senistest liikidest. Maa ajaloo suurima, permi ajastu lõpus suri välja 50% sugukondadest ja 96% liikidest.
organismitüüpide mitmekesistumine (eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks, õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt, Imetajadkohastumine eluks vees, maismaal.) Samastumine e konvergents erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes (Vaalal ja kalal voolujooneline keha, kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega.) 46) Kui suur osa liike on paleontoloogide arvates välja surnud? Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustatud liikidest välja surnud. 47) Millised liigid kuuluvad ohustatud liikide hulka Eestis ja millised maailmas? Eestis ebapärlikarp, must-toonekurg, lendorav, habekakk, siniraag, merikotkas. Maailmas panda, Euroopa naarits, Ibeeria ilves, Baieri uruhiir, Vahemere munkhüljes, polaarrebane, 48) Nimeta ja kirjelda inimahve (millal toimus lahknemine inimese liinist, elupiak, toitumine.
Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel. kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud. Uuendus Darwini evolutsioonile ehk moderne süntees Geneetikute, naturalistide ja paleontoloogide vaadete süntees pani aluse evolutsiooni uurimisele läbi loodusliku valiku, mis sai alguse pärast teist maailmasõda. Tähtsamad kokkulepitud punktid: 1. Populatsiooni ja Mendeli geneetika printsiibid sobivad evolutsiooni. 2. Evolutsioon juhtub läbi väikeste geneetiliste muutuste; see on astmeline ja aeglane protsess, kuigi võib olukorrati varieeruda. 3. Looduslik valik on domineeriv evolutsiooni jõud, mis funktsioneerib indiviidi suhtes varieeruvalt. 4
Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel. kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud. Uuendus Darwini evolutsioonile ehk moderne süntees Geneetikute, naturalistide ja paleontoloogide vaadete süntees pani aluse evolutsiooni uurimisele läbi loodusliku valiku, mis sai alguse pärast teist maailmasõda. Tähtsamad kokkulepitud punktid: 1. Populatsiooni ja Mendeli geneetika printsiibid sobivad evolutsiooni. 2. Evolutsioon juhtub läbi väikeste geneetiliste muutuste; see on astmeline ja aeglane protsess, kuigi võib olukorrati varieeruda. 3. Looduslik valik on domineeriv evolutsiooni jõud, mis funktsioneerib indiviidi suhtes varieeruvalt. 4
· Vaalal ja kalal voolujooneline keha · Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Sarnane välimus Põhja-Ameerika kaktustel ning Lõuna-Aafrika piimalilledel. Analoogsed organid: Erineva päritoluga organismide organid muutuvad sarnastes tingimustes väliselt sarnaseks. Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimistest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. hiidpanda lumeleopard Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: 1. Elu üldhulk Maal on suurenenud. 2. Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. 3. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. 4. Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine
annaabi.ee 
