Linnade alged 2000 a eKr paiku algas kesk-Kreetas minose kultuuri esimene õitseaeg. Üleminekut talupojakultuurilt enam linliku kultuurialgete juurde tähistasid metallide töötlemise areng, käsitöö spetsialiseerumine ning ühiskonna juhtiva kihi esiletõus. Kreeka asula juurde kuulub tihti kuppelhaud ning kultuskohad koobastes ja mäetippudel. Paleed Valgusõue ümber oli mitmele korrusele paigutatud erisuguseid majapidamis-ja eluruumid. Kõigil paleedel oli peale keskõue veel lääneõu. Sadamad Sadam kuulus iga Kreeta palee juurde mis asus ranna lähedal. Tihedad kaubandussidemed olid Kreeta ja Egeuse mere saarte ja Egiptuse vahel, eksporditi rohkelt minose keraamikat. Looduskatastroofid 1700 a eKr tabas Kreeta saart suurtulekahju, ning maavärinad. Kreetat on iidsest ajast saadik peale tabanud igal sajandil vähemalt kolm ränka maavärinat. Minose kultuuri õitseaeg 1600-1500 eKr. Knossos ja Phaistos Euroopa vanimad linnad. 1830 a
Lõvivärav, millel on reljeef kahe samba najale nõjatuva stiilis templil ei olnud friisi. elukaga. 13. Mis on kapiteel, kus asus, kirjelda (joonista ) erinevate 5. Mille poolest Peloponnesose poolsaare lossid erinesid Kreeta stiilide kapiteelid. Kapiteel on samba ,,pea", asus samba saare paleedest? Millest see oli tingitud? Kreeka paleedel ülemises otsas. Dooria stiilis kapiteel koosneb abakusest ja polnud kaitserajatisi ( müüre jne. ) Peloponnesose ehhiinist, joonia stiilis abakusest ja voluudist, korintose poolsaarel oli üsna palju sõdu, seega oli vaja losse kaitsta stiilis abakusest ja akantuselehedega. kuidagi. Seal olid kindlustatud lossid ning linnamüürid. 14. Nimeta Ateena Akropolise tähtsamad ehitised (4tk). Mis 6. Mida tead egeuse skulptuurist
Elu ajal jõudis kavandada esimese tõelise renessansliku hoone- Leidlaste Kodu. 1421.aastal hakkas ehitama San Lorenzo kirikut. Teda peeti üheks tsentraalperspektiivi leiutajaks. Ta oli tõenäoliselt esimene, kes käsitles pildi pinda aknana, mis asetseb vaataja ja pildil kujutatud esemete vahel. · Palazzod olid Firenze patriitsiperekonnad, kes lasksid endale püstitada paleesid, mis koosnesid neljast tiivast nelinurkse siseõuga. Katus oli paleedel madal. Laotud olid need tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega. · Leon Battista Alberti oli kuulus arhitekt ja kunstiteoreetik. Ta oli mitmekülgselt haritud, tundis antiikfilosoofiat, kirjandust, õigusteadust ja kõiki kunste. Tema kirjutised skulptuurist, maalikunstist ja eriti arhitektuurist olid suure mõjuga. Ta arendas tsentraalperspektiivi õpetuse kindlaks teooriaks. Itaalia skulptuur 15.sajandil
Stiilile on iseloomulik suurtest kiviplokkidest konstruktsioonid. Hooneid saadavad tavaliselt steelid ja altarikompleksid, valitsejate ja jumalate baraljeefid kaunistavad silluseid, katuselakku ning templite ja paleede fassaadi ülaosa. Usumacinta stiil Usumacinta linnades: Palenques ja Yaxchilànis, kasutati leidlikumalt võlvi, mis võimaldas ehitada seinad õhematena ning lõhkuda templifassaadi kolme või rohkema ukseavaga. Paleedel oli mitu kaaristulaadset sissepääsu, mille rajamisel kasutati küll võlvi asemel ennekõike silluseid. Mõnes linna, näiteks Palenques, jõuti stuki kasutamisel erakordse tasemeni ning tugisambad ja ehitiste ülaosad kaeti valitsejate ja jumalate imetlemisväärsete skulptuuridega. Paljudes linnades püstitati steele, kuid mitte Palenques, kus nende asemel leiab hoonete sisemusest viimistletud skulptuurtahvleid. Puuci stiil
Kreeta siis tihedasti asustatud, eriti ida- ja keskosa. Metallitöö arenes, käsitöö spetsialiseerus veelgi. Kerkis esile juhtiv ühiskonnakiht, kes rajas paleesid, püstitas kaitsetorne, haldas kaubitsemiskeskusi. Rahvas asus elama mingisse kesksesse maakohta. Nende linnade tuumiku moodustasid suuremad, silmapaistvate hoonete kogumid halduse suurem tsentraliseerumine ja klasside kujunemine. Keskminose I astmel olid väikestel kõrgendikel paiknevatel paleedel veel omaenda kaitserajatised, kindlustatud eesõued, tugeva vundamendiga tornid, madalad müürid ja kantsid. Varsti pärast 2000 eKr tehti enamus neist kohalike valitsejate kaitserajatistest maatasa, nende asemele ehitati uhked paleed, millel ei olnud enam kaitserajatiste iseloomu. Kreetal valitses rahu, puudus vajadus kindlustiste järele. Sellised paleed nt Knossos, Malia, Phaistos. Neil ehitistel juba Minose arhitektuuri põhijooned. Ehitised
Nende hulka kuulusid sisseehitatud mööbliga troonisaal, mis oli ühest küljest ühendatud kultusbasseiniga, mned kesksed kultusekohad nagu kaksikkirveste saal ja piilaritega kaunistatud keldriruum nn. piilarkrüpt; 2)hoidlad koos sinna juurde kuuluvate ruumidega (kreeta palee oli vahetuskeskus); 3)töökojad ja materjalilaod (nt. pronksivalukoda, kangrutöökoda, keraamikatöökoda, veinivalmistamis-ja llepruulimiskojad). Paleedel oli hästikorrastatud veevärk. Paleedel oli 17 hästisäilinud veevärk. Külm vesi juhiti marmorplaatidest veejuhet mööda lossi (marmor andis omalaadse külmkapiefekti),säilinud on vannitube. Ehitusmaterjalina kasutati nii kohalikku kui ka sissetoodud materjali. Fassaadid, müürid, trepid on ehitatud hoolikalt töödeldud kipskivist vi tufist. Siseruumide seinad olid krohvitud
puutumatud varjupaigad. Need redupaigad olid keset linna üleujutavat nuhtlusseaduste ja barbaarsete kohtuotsuste uputust nagu saared, mis inimeste kohtumõistmise tasapinnast kõrgemale tõusid. Iga kurjategija, kes sinna pääses, oli päästetud. Tarvitati kurjasti niihästi karistamata jäämist kui surmanuhtlustki. Mõlemad kuritarvitused püsisid kõrvuti. Nii korrigeerisid kaks pahet vastastikku 353 teineteist. Kuninga paleedel, vürstide lossidel ja kõigepealt kirikutel oli varjupaigaõigus. Vahel tehti ajutiselt kogu linn, mida taheti elanikkudega täita, niisuguseks pelgupaigaks. Nii kuulutas Louis XI Pariisi 1467-ndal aastal varjupaigaks. Niipea kui roimar jalaga üle varjupaiga läve oli astunud, oli ta isik puutumatu, ja ta pidi hoiduma väljumast, sest kui ta sammu pühast paigast väljapoole astus, haaras teda kohe tuulekeeris. Ratas ja võllasammas olid hoolega redupaiga ligiduses valvel ja varitsesid
annaabi.ee 
