NAHK Kaitseb keha välismõjude eest Laseb läbi natuke õhku ja vett Nahk peab püsima elastne ja painduv Nahal on väga keeruline struktuur Pakseim osa on pärisnahk - 2mm Koosneb valgukimpudest: - Kollageen hästi painduv, vananedes tekivad, põikispiraalid, mistõttu naha elastsus väheneb - Elastiin valgukimpude vahel, veniv, annab elastsust - Retikulaarkiht kollageenide peal, aitab pärisnahka moodustada Pärisnahas u 60% vett Pärisnaha peal asub marrasnahk Keratiin valgud muutuvad suremisel, kõva, jäik, vees ei lahustu aga kuumas vees pundub Keratiinist koosnevad küüned ja juuksed
turbakihis jääb peagi õhku väheseks, siis ei lagune aga taimeosad rabas täielikult ja ei teki mitte muld, vaid just turvas. See koosneb poollagunenud taimeosadest. Nii muudkui turbakihid paksenevad aastast aastasse. Eesti rabades kasvab turbakiht enamasti kuni 1 mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud. Meie kõige paksema turbakihi paksuseks hinnatakse 16,6 meetrit, keskmiselt on see siiski kolm kuni neli meetrit. Võrdluseks olgu öeldud, et maailma pakseim turbakiht on teada Kreekast, kus selle paksuseks on mõõdetud umbes kakssada meetrit. KANARBIK Kanarbikku tuntakse kui lagedate nõmmede ja valgusküllaste nõmmemetsade asukat ja nende kasvukohtade peamist iseloomustajat. Ilma kanarbikuta ei kujuta ühte nõmme ettegi. Teistel seostub jälle kanarbiku nimega kanarbikumesi. Kanarbik on meie taimedest üks suurema nektarihulgaga. Tähtis on ka see, et õitsvad kanarbikud kasvavad massiliselt koos, igal puhmal sajad õied
aga taimeosad rabas täielikult ja ei teki mitte muld, vaid just turvas. See koosneb poollagunenud taimeosadest. Nii muudkui turbakihid pakseneb aastast aastasse. Eesti rabades kasvab turbakiht enamasti kuni 1 mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud. Meie kõige paksema turbakihi paksuseks hinnatakse 16,6 meetrit, keskmiselt on see siiski kolm kuni neli meetrit. Võrdluseks olgu öeldud, et maailma pakseim turbakiht on teada Kreekast, kus selle paksuseks on mõõdetud umbes kakssada meetrit. Turvas on Eesti üks väärtuslikemaid maavarasid: maailmas on vähe riike, kus teda leiduks sama palju kui meil. Kuid meiegi turbarabasid ähvardab kuivendamine. Seega peame hoolega hoidma oma üht suurimat loodusrikkust.
Pealiskord Pealiskord on settekivimitest koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Eesti pealiskord on tekkinud umbes 650-350 miljonit aastat tagasi. Pealiskorra ehituse alusel võib Eesti jaotada kaheks erinevaks osaks: paeseks Põhja-Eestiks ja liivakiviseks Lõuna-Eestiks. Settekihi paksus Eestis on 100 (Põhja Eestis)- 600 meetrit (Lõuna- Eestis). Pakseim settekivimite kiht on Ruhnus- 770 meetrit. Pealiskorra kivimikihid on kerge lõunasuunalise kaldega. Samas suunas toimub ka pealiskorra lasundi paksenemine. Kuna kivimikihid on lõunasse kaldu, siis avanevad PõhjaEestis kõige alumised ja ühtlasi kõige vanemad kihid. Pealiskorrakivimi iseloom mõjutab põhjavete liikumist, muldade teket, taimestikku ja mitmeid loodusprotsesse, mulla omaduste kaudu oluliselt ka inimtegevust.
halvasti soojust juhtivad. Keskkond muutub happeliseks, mistõttu suudavad mikroorganismid taimi vaid osaliselt lagundada. Soo keskosas turba juurdekasv kiireneb ja soo pind kumerdub. Kättesaadavate toitainete hulk väheneb - jäävad ainult sademeteveed ja tolm. Raba äärealöale kujuneb vesine servamäre.Raba laienedes moodustuvad kontsentriliste ringidena älved ja laukad. Juurdekasv aastas 2-2,7 mm. Eesti pakseim teada olev turbalasund 16,6 m on Vällamäe jalamil olevas pisikeses sulglohu- e söllisoos. Eesti soode turbalasundi keskmine paksus on 3-4 m. Soode kaitse 1938 a võeti kaljukotka kaitseks kaitse alla Ratva raba Alutagusel. 1957.a. asutati LKA-d Viidumäel (allikasood) ja Nigula rabas, ning taimestiku ja loomastikukaitsealad Muraka rabas, Nehatu soos ja Nätsi rabas. 1981. a. rajati 28 sookaitseala. 1994.a. asutati Soomaa RP ja Alam-Pedja LKA
19. Laeva tekid, ehitus, tugevdamine Laeva tekid võivad olla: veekindlad, tugevustekid, lastitekk (trümm) või reisilaeval reisijate tekid Laeva peatekk on kõige tähtsam, see peab olema veekindel ja peatekil olevad luugid peavad võimaldma veekindlat sulgemist. Vahetetik ehk twiintekid – ei pea olema veekindlad. Laeva tekid on plaadid, mida on tugevdatud põiki- või piki süsteemis tugevdamisega, ning avauste juures on lisatugevdused Teki plaadistus on pakseim luugi avauste kõrval, ning ka 40% laeva pikkuse ulatuses laeva keskosas, õhenedes vööri ja ahtri suunas, kus pinged on kõige väiksemad Sundeck, main deck, upper deck, tweendeck, lower deck, helicopter deck, bridge deck, vechil deck 20. Erinevad lastiluugid Folding – volditavad paneelid, nende eelis on see et paneelid on suured ja selletõttu vähem. Rolling – külgedele avanevad luugid. Lifting (pontoon)- eemaldatavad kraanaga.
annaabi.ee 
