Suvi, Sügis, Talv, Naine ankruga. Ta on maetud Tartus Raadi kalmistule. Amandus Adamson(1855-1929) oli rohkem realistliku suuna esindaja. Ka tema lõpetas Peterburi Akadeemia ja täiendas end Pariisis. Tema kuulsamad allegoorilise tööd on ,, Laeva viimane ohe", ,,Aja lend". Tema töötas pronksi ja pirnipuuga.Tsaarivalitsuse tellimusel püstitati 1906 a. Tallinnasse"Russalka"1893 a. uppunud sõjalaeva mälestuseks. Kuna ta oli pärit Pakrilt lõi ta hulga kalurite elu kajastavaid teoseid" Hülgekütt", ,,Äreval ootel" Veel siis mõned näited A.Adamsoni loomingust: "Krimmi motiiv", Johann Köleri büst, "Via Appia"lõuend 63,2*102.3, "Kalevipoeg Põrgu väravas". Ta suri Paldiskis kus on ka tema majamuuseum ja ta maeti pärnusse. Oma töökuse ja andega jõudsid nad lühikese ajaga kõrgele kunstilisele tasemele ning juba 1878. aastal Pariisis korraldatud maailmanäitusel eksponeeriti Köleri
Adamsoni elukäik on peale Peterburi Kunstide Akadeemia lõpetamist 1879.a võrdlemisi edukas ja õnnelik. Omandab populaarsuse Peterburi seltskonnas ja saab tellimusi. Lõi hulga suuremaid ja väiksemaid skulptuure ning dekoratiivse iseloomuga töid. Tema kuulsamad tööd on,, Laeva viimane ohe", ,,Aja lend", ,, Koit ja hämarik". Ta töötas pronksi ja pirnipuuga. Tsaarivalitsuse tellimusel püstitati 1906.a. Tallinnasse "Russalka" 1893.a. uppunud sõjalaeva mälestuseks. Kuna ta oli pärit Pakrilt lõi ta hulga kalurite elu kajastavaid teoseid" Hülgekütt", ,,Äreval ootel". Praeguseks on Adamsonist alles jäänud Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum Paldiskis.
on peale Peterburi Kunstide Akadeemia lõpetamist 1879.a võrdlemisi edukas ja õnnelik. Omandab populaarsuse Peterburi seltskonnas ja saab tellimusi. Lõi hulga suuremaid ja väiksemaid skulptuure ning dekoratiivse iseloomuga töid. Tema kuulsamad tööd on„ Laeva viimane ohe“, „Aja lend“, „ Koit ja hämarik“. Ta töötas pronksi ja pirnipuuga. Tsaarivalitsuse tellimusel püstitati 1906.a. Tallinnasse “Russalka“ 1893.a. uppunud sõjalaeva mälestuseks. Kuna ta oli pärit Pakrilt lõi ta hulga kalurite elu kajastavaid teoseid“ Hülgekütt“, „Äreval ootel“. Praeguseks on Adamsonist alles jäänud Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum Paldiskis.
Eestis skulptuuri arengule kandepinda polnud sel ajal. Teine eesti soost skulptor Amandus Adamson oli rohkem realistliku suuna esindaja. Ka tema lõpetas Peterburi Akadeemia ja täiendas end Pariisis. Tema kuulsamad allegoorilise tööd on ,, Laeva viimane ohe", ,,Aja lend". Tema töötas pronksi ja pirnipuuga. Tsaarivalitsuse tellimusel püstitati 1906 a. Tallinnasse"Russalka"1893 a. uppunud sõjalaeva mälestuseks. Kuna ta oli pärit Pakrilt lõi ta hulga kalurite elu kajastavaid teoseid" Hülgekütt", ,,Äreval ootel" Maalikunstnikest kuulub realistide hulka Paul Raud. Tema õppis Düsseldorfis. Tema kuulsamad teosed on ,,Muhu rauk" ja autoportree. Ta oli konservatiivne ja kuivavõitu realist. Murranguks oli välja rabelemine akadeemiate mõjuväljast ja võime näha ka seda, mis toimub Euroopas. Näitusetegevuse areng, muuseumide teke, kunstnike organiseerumine, kriitika teke, kunstihariduse andmise võimaluse teke
Aastal 1918 asus ta elama Paldiskisse. Aastast 1922 oli ta Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu, aastast 1924 Eesti Kunstnikkuse Liidu liige. Ta suri 26 juunil 1929 Paldiskis ning maeti Pärnusse. Amandus Adamsoni kuulsamad allegoorilised tööd on: " Laeva viimane ohe", " Aja lend". Ta töötas pronksi ja pirnipuuga. Tsaarivalitsuse tellimusel püstitati 1906 a Tallinnasse " Russalka" 1893 aastal uppunud sõjalaeva Russalka mälestuseks. Kuna ta oli pärit Pakrilt lõi ta hulga kalurite elu kajastavaid teoseid: " Hülgekütt", " Äreval ootel". Kõik kolm kunstnikku, J. Köler, A. L. Weizenberg ja A. Adamson, etendasid tähtsat rolli eesti rahvusliku kunsti sünnis. Kõik kolm kunstniku kajastasid oma töödes eestimaisust, olles rahvuslikult meelestatud. Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik kes pani aluse eesti portree- ja maastikumaalidele. Köler kajastas oma töödes eesti talupoja eluolu
saj. lõpp. Paul Raud - Lõpetas Düsseldorfi akadeemia - K. Raua kaksikvend, looming 20.saj. algusesse. - Portretist, olustikumaalija - Olustikumaalid Lääne- Eestist, saartelt nt. ,,Muhu rauk", õlimaal (Ado Smuuli portree, muhu jõukas talumees istub trepil muhu rahvariietes). - Korduvalt portreteerinud ennast nt. ,,Autoportree kaabuga" - Olustikumaal ,,Lüps" (Düsseldorfile iseloomulik pruunide toonide kasutamine). - Maastikumaal ,,Motiiv Pakrilt" - Tuli Eestisse tagasi, elas siin elu lõpuni, pidas end eestlaseks. 8. Eesti skulptuur ja graafika 19-20.saj. August Weizenberg (1837-1921) - Külakäsitööline tisleri perekonnast Kanepist - Äratas nikerdustega tähelepanu põllumajandusnäitustel - Võitnud auhindu käsitöö eest nt. Nõelatoos oma ornamentikaga. Vähese haridusega, kuid käeliselt andekas. - 1863 Berliini kunstiakadeemia (jääb pooleli, kehv saksakeele oskus, rahapuudus).
annaabi.ee 
