Hüpped: - Kordushüpped (paigalt kolmik, viisik) - Hüpped kiirusele, paigalt kümnik ajale - Nn ,,jooks ühel jalal" Jõutreening: - Nn ,,harjutused sagedusele" - Topispalli visked üles, kuulivise ette - Harjutused trenazööridel erinevatele lihasrühmadele - Harjutused tõstekangiga ,,kiire jõud" Mäng: - Võrkpall - Akrobaatika Nov-dets nädalate näidisplaanid Esmaspäev - Soojendus - Venitusharjutused - 5x20m pakkudelt - 5x120m 90% max kiirusest - Jõuharjutused, hüpped - Lõdvestus - Venitusharjutused 3 Teisipäev - Soojendus - 10x200m, 6x150m - Lõdvestus, - Venitusharjutused Kolmapäev - Soojendus - 4x180m, 4x60m, 4x180m - Hüpped, jõuharjutused - Lõdvestus - Venitusharjutused Neljapäev - Soojendus - 600m 400m 200m 400m 600m - 6x100m
· Harjutused erinevate treeningvahenditega (topispallid, tõkkeastumised, kummiga kõnni- ja jooksuharjutused) · Nn ,,pikad hüpped" metsas pehmel pinnasel II - VÕISTLUSPERIOOD Võistluseelne etapp Kestus 18 nädalat. Aprill juuni. 9.-22.aprillil treeningvahendid samad, mis novembrikuus. II - VÕISTLUSPERIOOD Mai ja juuni nädala treeningplaani näidised: Esmaspäev · Soojendus · Kiirendused 2x150m 180m 220m 240m 4x120m 4x60m · Madallähe pakkudelt · Jõuharjutused, hüpped · Venitusharjutused Teisipäev · Soojendus · Sisse-väljajooksud 3x350m, 2x200m · Lendlähted 6x30m · Jõuharjutused, hüpped · Venitusharjutused · Lõdvestus Kolmapäev · Soojendus · Kiirendused 4x120m, 4x60m · Madallähe pakkudelt · Jõuharjutused, hüpped · Venitusharjutused II - VÕISTLUSPERIOOD Neljapäev · Soojendus · Sisse-väljajooksud, soojendus · Sisse-väljajooksud 3x200m, 3x100m · Teatejooksutehnika
5) metsad võimaldavad puhkust 6) metsad on loodusliku mitmekesisuse hoidjad 7) metsast saab korjata seeni, marju, ravimtaimi 8) metsast saab ehitusmaterjali 9) metsad hävitavad õhus kahjulikke mikroobe Mis on tarbija puit? Saematerjal, paberipuit, vineeripakud. Suurimad metsatööstusettevõtted. Imavere saeveski Järvamaal. Mida valmistatakse saepurust ja laastudest? Saepurust ja laastudest pressitakse kokku seina-ja mööbliplaate. Kuidas tehakse vineeri? Vineeri tootmiseks kooritakse pakkudelt õhukesed puidukihid ja need liimitakse risti üksteise peale. Tuntumad mööblivabrikud. Standard Tallinnas, Viisnurk Pärnus, Wermo Võrus ja Tarmeko Tartus. üle 60% Eestis toodetud mööblist eksporditakse. Kenama välimuse saavutamiseks kaetakse mööblidetailid spooniga õhukese ehisvineeriga, mis imiteerib väärtuslikke puiduliike. Puidu keemilisel töötlemisel saadakse tselluloos, millest omakorda tehakse paberit ja pappi.
· Puitkiud- ja puitlaastplaate valmistatakse Püssis ja Pärnus · Vähem väärtuslik puit läheb kütteks kas küttepuude või hakkpuiduna. · Langetatud metsa veetakse välja spetsiaalsete metsaveotraktorite ja veoautodega ning müüakse maha kas töötlemata palkidena või saadetakse puidutööstusettevõtetesse töötlemiseks. · Puitu töödeldakse mehaaniliselt ja keemiliselt · Vineeri tootmiseks kooritakse pakkudelt õhuksed puidukihid ja need liimitakse risti üksteise peale · Vineeri kasutatakse ehitusmaterjalide valmistamiseks · Palkmajad · Mööblitööstust loetakse vahel puidutööstusest eraldi seisvaks tööstusharuks · Mööblit valmistatakse enamasti puitlaastplaatidest, mis on saepurust kokku pressitud · Kenama välimuse saavutamiseks kaetakse mööblidetailid spooniga-õhukese ehisvineeriga mis imiteeriv väärtuslikke puiduliike
suhteliselt tugevamale paugule reageerib jooksja kiiremini. Tähelepanu suunamisel aga esimestele liigutustele me igal juhul vähendame selle valisärritaja mõju. "Stardist ei tule mitte välja 'kärata', vaid välja joosta vastavalt kindlakskujunenud individuaalsele jooksurütmile ja tempole." Sellisena formuleerib Nõukogudemaa üks endisi esijooksjaid ning käesoleval ajal edukalt treenerina töötav Robert Ijulko spriaditaktika esimese printsiibi. "Oskust pakkudelt jalgadega ära tõugata on vaja õppida samuti nagu tõukaja õpib kuuli tõukama" (G. Eorobkov). E. ja V. Baranov soovitavad sprinteril häälestada end just tagumisele pakule toetuva jala pöia kiirele äratõukele, sest see kindlustab jooksu aktiivse alguse esimestest sammudest peale. Seevastu B. Winter oma kuulsas sprindiraamatus "Niisiis, te tahate saada sprinteriks?" ei pea nõrka tõuget tagumiselt pakult veaks, küll aga rõhutab esimese jala tõuget
Lähteasendid Määrustepäraselt saab kõige kiiremini jooksu alustada ja kiirendada sellisest madallähte "Valmis!" asendist, kus keha on tugevasti ette kallutatud, käed toetuvad rajale, pöiad aga lähtepakkudele. Sellise asendi puhul: 1) saab püsida määrustepäraselt liikumatult ca 2-3 sekundi vältel enne lähtepauku; 2) KRK on kohe pärast esimest lähteliigutust kaugel eespool jalgade äratõuke(toetus)punkti, mis võimaldab juba esimeste lähteliigutustega (äratõukega pakkudelt) keha paigalseisust maksimaalse kiirendusega jooksusuunas liikuma lükata; 3) jalgade märgatav kõverdus aitab saavutada nende suurt sirutusjõudu lähteliigutustel: 4) lähtepakkude tugipinnad loovad äratõukele kindla toe ja võimaldavad tõugata teravama nurga all ette. Lähtepakkude asetus rajal Rajalekinnitus peab olema selline, mis võimaldaks individuaalselt sobivaima "Valmis!" asendi sissevõtmist. Tavaliselt leitakse kehaehitusele ja võimete tasemele vastav lähtepakkude
lihastele erinevalt[6]. 1.2.1. Lühimaajooks ehk sprint Sprindis joostakse maksimaalkiirusega distantsi kuni 400 meetrit kaasa arvatud. Lühimaa jooksu eesmärgiks on läbida distants võimalikult kiirelt ja lühima ajaga. Selleks tuleb peale lähtepauku võimalikul kiiresti jooksu alustada, saavutada võimalikult kiirelt maksimaalne kiirus ning hoida seda kiirust võimalikult kaua. Maksimaalse kiiruse säilitamise osa nimetatakse distantsjooksuks. Lühimaajooks algab pakkudelt ja igal jooksjal on oma kindel jooksurada. Sprindiks nimetatakse ka kuni 200 meetri pikkuste etappidega teatejookse. Samuti arvatakse siia ka tõkkesprindi tõkkejooksu naistel 100 meetrit, meestel kuni 110 meetri distantsidel. Jooksja kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Sammusagedus sõltub peamiselt jooksja tehnikast ja koordinatsioonist ja muidugi ka inimese iseärasustest [4]. 1.2.2. Kesk- ja pikamaajooks 8
annaabi.ee 
