Lisaks on ta veel maalinud, näidendeid kirjutanud ja loonud metallitööd. Bernini on ainus suurmeister skulptuurialal. Ta loob barokile omase skulptuuristiili- maalilise, dünaamilise ja ülipiduliku käsitlusviisiga ning see laad jääb valitsema 150. aastaks Euroopas. Bernini hülgab klassikalise skulptuuri range ülesehituse maalilise üldmulje kasuks, mille domineerivad valguse ja varju mõjud. Tema skulptuurid on alati ühenduses neid ümbritseva ruumiga. Bernini teosed on täis pakitsevat elu ja dramaatilisust. Nende mõju on rajatud pidulikudele, järskudele ja kontrastsetele liigutustele, neis valitsevad taltsutamatu kirg ja haarav ekstaas. · Bernini meistritoeseks loetakse väljakut Peetri kiriku ees. Ta kasutas osavaid perspektiivivõtteid, mille tõttu tundub fassaad kõrgemana ja väljak avaramana. Ovaalväljak mõjub amfiteatrina ja eesmärk on suunata vaataja pilk rõdule.
aasta aprillis pettunult sõtta tagasi – Katariina ülendas ta kindralleitnandiks. Detsembris saabus kiri Katariinalt, mis ei olnud kiiruga kirjutatud sõnum vaid ettevaatlik ja hoolikalt läbi mõeldud läkitus. Potjomkin võttis seda kirja kui kauaoodatud kutset koju. Kindralleitnant saabus Peterburi juba jaanuaris ja marssis uljalt sisse segadustest haaratud õukonda, lootes, et ta kutsutakse Katariina valitsusse ja voodisse. Potjomkin oli ootamisest kurnatud, täis pakitsevat kirge, ta ilmus sageli õukonda ja pani Katariina naerma – õukondlased teadsid, et Potjomkin tõuseb kiiresti. Teose kolmas osa räägib Katariina II ning Potjomkini sõprusest, armastusest, abielust ja mõistmisest. Katariina ja Potjomkini armastuse juures on kõik erandlik – nad mõlemad olid erakodsed isiksused ülimalt ainulaadses olukorras. Katariina ja Potjomkin olid äkki lahutamatud, isegi kui nad koos ei olnud ja viibisid teineteisest
Skulptuur Barokiajastu silmapaistvaim skulptor, ühtlasi ainuke suurmeister sel alal on Bernini. Bernini on kunstnik, kes maalilise, dünaamilise ja pateetilise käsitlusviisi skulptuuris esimesena järjekindlalt teostad ja sellega stiili loob, mis ligi pooleteise sajandi kestel peaaegu terves Euroopas valitseb. Bernini hülgab täiesti klassikalise skulptuuri range ülesehituse maalilise üldmulje kasuks, milles domineerivad valguse ja varju mõjud. Tema skulptuurid on täis pakitsevat elu ja dramaatilisust, ja nende mõjuvus on rajatud pateetilistele, kontrastsetele ning järskudele liigutustele, neis valitsevad taltsutamata kirg ja haarav ekstaas. Bernini sai kuulsaks 1625a. kardinal Scipione Borghese loodud ja Apollonit ja Daphnet kujutava grupiga Villa Borgheses Roomas. Juba selles ilmneb tema võrratu, virtuoosne tehnika; suurepäraselt mõjub kontrast naise pehme, õrna keha ja kareda puukoore vahel
ainult vihjed ühestainsast igavesest armastusest. Romantikud pöörasid suurt tähelepanu sõnade instrumenteerimisele ja nende värviassotsiatsioonidele. Eriti Tieck, kes üksikuid salme arvas lähendada võivat ühele või teisele instrumendile, samuti kui üksikuid värve helidele. Romantikute jaoks olul. ka muinasjutt, mis annab fantaasiale vaba voli ning muinasjutus võib näha niisuguste tundmuste ja mõtete allegooriat, mida teisiti raske oleks väljendada. Võimatus kõike hinges pakitsevat sõnas väljendada viis romantikud romantilise iroonia juurde. Ironiseeritakse valminud kunstiteose üle, see ei sisalda ju pooltki seda, mida tahetakse avaldada. Samuti oli romantikuil idee, et inimese mina peab võima ennast juhtida enda soovi kohaselt. Samuti pidavat olema võimalik oma füüsilist olemust muuta. Nende proteusloomus avaldus võimes alatasa üle tõusta niihästi oma mõtteist kui tundmustest. Kui inimene suudab
Võtame näiteks keskaja, kust saame kõige selgema pildi, sest ta on meile ligemal. Kui teokraatia selle esimesel poolel Euroopas oma korra maksma paneb, kui Vatikan uuesti enese ümber koondab ja korraldab selle Rooma elemente, mis tekkis vanast Kapitooliumi ümber asuvast varisenud Roomast, kui ristiusk eelmise tsivilisatsiooni rusude alt kõik ühiskonnakihid välja otsib ja neist uue hierarhilise terviku loob, mille tipukiviks saab vaimulik seisus, siis kuuleb selles kaoses algul midagi pakitsevat, pärast aga näeb, kuidas ristiusu hingeõhus 170 9 7 surnud ehituskunstide põrmust, kreeka ja rooma ehitusvormidest barbarite käe alt vähehaaval ellu tõuseb salapärane romaani arhitektuur, see Egiptuse ja India teokraatlike ehituste sugulane, puhta katolitsismi muutumatu embleem, paavstliku ühtsuse kõigutamatu hiero-glüüf. Kogu tolleaegne mõttemaailm on tõepoolest väljenduse leidnud selles sünges romaani stiilis
annaabi.ee 
