Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pakaseliste" - 5 õppematerjali

Elektriohutuse tähtsaimad põhimõtted
4
docx

Elektriohutuse tähtsaimad põhimõtted

liiga niiske on vaja kasutada pritsmekindlaid kaitsekontaktiga pistikupesi , millel on isesulguv kaas.Ärge kasutage elektriseadmeid vannis ega duši all olles, see on eluohtlik. Pärast kasutamist tõmmake elektriseadmed pistikupesast kohe välja, sest pistikupessa ühendatud seade on pinge all ka siis, kui seda ei kasutata.Veel ka on vaja mäletada , et ei tohi külma ilma korral süüstemi liialt koormata, kuna pakaseliste ilmadega on üks enamlevinumaid põhjuseid elektrienergia katkemisel ülekoormus, mille kõige sagedamaks põhjustajaks on lisaküttekehade elektrivõrku lülitamine. Elektri katkemisel lülitage esmalt välja ajutine lisatarbija ning alles seejärel lülitage elekter kaitselülititest taas sisse.[3] Kui midagi on juba juhtunud , siis on vaja kuidagi teha eesmaabi.Aga selleks on väga ranged reeglid , kui need ei pidada kinni , siis võib see inimene , kes tahtsis päästa kannatanu ise võib

Ergonoomika → Ergonoomika
10 allalaadimist
Elektriohutus praktikum
14
pdf

Elektriohutus praktikum

Enne elektritööde tegemist lülitage elekter välja Enne elektritöö alustamist lülitage elekter välja. Elektriseadme parandamisel ärge muutke selle ehitust, sest tarviti kaitse- ja tihendusosade valesti kokkupanemine või ärajätmine on eluohtlik. Ärge tehke elektritöid omamata selleks vastavaid teadmisi ja oskusi, vaid pöörduge alati elektriala spetsialisti poole. Külma ilma korral ärge süsteemi liialt koormake Pakaseliste ilmadega on üks enamlevinumaid põhjuseid elektrienergia katkemisel ülekoormus, mille kõige sagedamaks põhjustajaks on lisaküttekehade elektrivõrku lülitamine. Elektri katkemisel lülitage esmalt välja ajutine lisatarbija ning alles seejärel lülitage elekter kaitselülititest taas sisse. NB! Veenduge esmalt, et elektrikaitsmed olid välja lülitunud. Kui tegu on välise elektririkkega, teavitage sellest koheselt Eesti Energiat rikketelefonil 1343.

Muu → Töökeskkond
39 allalaadimist
MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE
18
docx

MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE

Enne elektritööde tegemist lülitage elekter välja Enne elektritöö alustamist lülitage elekter välja. Elektriseadme parandamisel ärge muutke selle ehitust, sest tarviti kaitse- ja tihendusosade valesti kokkupanemine või ärajätmine on eluohtlik. Ärge tehke elektritöid omamata selleks vastavaid teadmisi ja oskusi, vaid pöörduge alati elektriala spetsialisti poole. Külma ilma korral ärge süsteemi liialt koormake Pakaseliste ilmadega on üks enamlevinumaid põhjuseid elektrienergia katkemisel ülekoormus, mille kõige sagedamaks põhjustajaks on lisaküttekehade elektrivõrku lülitamine. Elektri katkemisel lülitage esmalt välja ajutine lisatarbija ning alles seejärel lülitage elekter kaitselülititest taas sisse. NB! Veenduge esmalt, et elektrikaitsmed olid välja lülitunud. Kui tegu on välise elektririkkega, teavitage sellest koheselt Eesti Energiat rikketelefonil 1343.

Füüsika → Elektriõpetus
9 allalaadimist
Elektriohutus labor
23
pdf

Elektriohutus labor

Enne elektritööde tegemist lülitage elekter välja Enne elektritöö alustamist lülitage elekter välja. Elektriseadme parandamisel ärge muutke selle ehitust, sest tarviti kaitse- ja tihendusosade valesti kokkupanemine või ärajätmine on eluohtlik. Ärge tehke elektritöid omamata selleks vastavaid teadmisi ja oskusi, vaid pöörduge alati elektriala spetsialisti poole. Külma ilma korral ärge süsteemi liialt koormake Pakaseliste ilmadega on üks enamlevinumaid põhjuseid elektrienergia katkemisel ülekoormus, mille kõige sagedamaks põhjustajaks on lisaküttekehade elektrivõrku lülitamine. Elektri katkemisel lülitage esmalt välja ajutine lisatarbija ning alles seejärel lülitage elekter kaitselülititest taas sisse. NB! Veenduge esmalt, et elektrikaitsmed olid välja lülitunud. Kui tegu on välise elektririkkega, teavitage sellest koheselt Eesti Energiat rikketelefonil 1343.

Majandus → Riski- ja Ohutusõpetus
36 allalaadimist
Soome-ugri rahvakultuur
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Kui Skandinaavia saamidel on säilinud varasemad madalad jalatsid, siis koolasaamide juures on praegusel ajal valdavaks saanud kõrgema säärega nahksaapad, mis on laenulist päritolu. 76 Väljastpoolt karvaseid jalatseid valmistati põhjapõdra peanahast või säärenahkadest. Põhjapõdra peanahast jalatsid (kalluh) olid suuremad ja soojemad ning paksemast nahast, argipäeva- ja tööjalatsid, mida kasutati ka suusatades ja pakaseliste ilmadega, põhjapõdra säärenahast jalatsid (nuhttoh) on pidulikumad või pehmemate ilmade jalanõud. Saami jalatsite iseloomulik tunnus on kitsad ülespoole painutatud ninad. Jalatseid valmistati ka põdra-, lehma- ja hülgenahast. Vettpidavaid parknahast jalatseid saadi neid tõrvates. Madalad jalatsid kinnitati sääre külge mitmevärviliste villasest lõngast paeltega. Suur tähtsus oli suvel suuremal hulgal tagavaruks varutud ,,kingaheintel", mis hoidsid jalad kuivas ja soojas.

Kultuur-Kunst → Kultuurid ja tavad
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun