pitmetüvelised. Taimed: harilik nõiahammas, kaljupuju, nõmmekannike, harilik kuldkann, murulauk, mägiristik, angerpist, tui-tähtpea, mugultulikas, kassisaba, metsülane, kevadmaran, väike kivirik, harilik kivirik, põld-varsapõlv, kaljukress, madal unilook, arukäpp, hall käpp, harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, kärbesõis, kahelehine käokeel, rohekas käokeel, harilik muguljuur, tõmmu käpp, põõsasmaran, pajuvaak, süstlehine teeleht, aasnelk. Loomad: Putukad: 2) Eestis leidub peamiselt sekundaarse tekkega loopealseid. Suurem osa looniite on tekkinud koduloomade karjatamisel ning kujunenud kunagistest põldudest. Väga vähesel määral leidub siiski ka primaarseid loodusid, mis on kujunenud maakerke tagajärjel merest kerkinud maale. Looniit asub paesel aluspinnal ja õhukesel lubjarikkal, sageli ka kivisel mullal.Mullad on väga põuakartlikud, kuid samas ka huumus- ja toitaineterikkad
Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Puu- ja põõsarinne neil aladel enamasti puudub, harva ja üksikute põõsastena kasvab seal kadakas ja kibuvits. Eestis kohtab neid saartel ja laidudel ja mandri rannikualadel. Kui rannaniitudel loomi ei karjatata, hakkab seal vohama pilliroog ning niidukooslus hävib. Suurimad ja esinduslikumad rannaniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal. Kasvavad pilliroog, merihumur, punane aruhein, pajuvaak ja harilik hiirehernes. Soostunud niidud: Esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel. Mullad on sageli lubjarikkad ja suviti kuivad, kuna sel ajal on põhjavee tase alaneb tublisti. Nad on levinud üle kogu eesti, eriti aga Lääne- Eestis. Paljud soostunud niidud on üles haritud või võsastunud. Esineb sookaske, haaba, saart, paakspuud, pajusi, lodjapuud, soopihla, pääsusilma, hariliku teravtippu ja kohati ka turbasamblaid.
Kuldvits Solidago virgaurea · Perekond kuldvits · 15-70 cm · Õisikud 9-16 mm pikad ja laiad, tihedas kobaras. Lehelaba pikalt rootsuks ahenev, servas ebakorrapäraste hammastega · Õitseb juuli-september · Kasvab kuival pinnal. Randaster Aster tripolium · Perekond Aster · 10-60 cm · Lihakate paljaste, terveservaliste lehtedega. Õisikud on 1,5-3,5 cm läbimõõduga · Õitseb juuli-september · Kasvab rannaniitudel ja hõredates roostikes. Pajuvaak Inula salicina · Perekond vaak · 20-60 cm lehed paljad, pealt läikivad, jäigad. Varred vaid ülaosas üksikute karvadega, suuremas osas karvutud. · Õitseb juuli-september · Kasvab niitudel, metsaservadel. Harilik päevalill Helianthus annuus · Perekond päevalill · 100-250 cm · Lehed lõhestumata, rootsulised 20 cm laiad, karedad. Putkõied pruunid, keelõied kuldkollased.Õisikud kuni 30 cm läbimõõduga. · Õitseb august-september
Kui rannaniitudel loomi ei karjatata, hakkab seal vohama pilliroog ning niidukooslus hävib. Rannaniitude pindala on seetõttu viimastel aastakümnetel kiiresti vähenenud. Suurimad ja esinduslikumad rannaniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal. Puu- ja põõsarinne on harv koosnedes karilikust kibuvitsast. Rohurinne on sõltuvalt vööndist erineva liigirikkusega. Seal võib kasvada pilliroog, randaster, merihumur, rand-seahernes, liiv-vareskaer, rand-orashein, punane aruhein, hanijalg, pajuvaak, tuderluga, randristik, suur robirohi, harilik hiirehernes, soolikarohi, harilik nõiahammas, hobumadar, aasnelk, kukesaba. Soostunud niidud Soostunud niidud esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel seal kasvab mõlemaile 7 kooslustele iseloomulikke taimi. Mullad on soostunud niitudel sageli lubjarikkad ja suviti
−3...−4°C. Sagedamaid rohttaimi (nimetused) pärandkooslustel kõrreliste, lõikheinaliste, korvõieliste ja mailaseliste sugukonnast. Kõrrelised - punane aruhein, lamba-aruhein, lubikas, keskmine värihein, harilik kastehein, pilliroog, randaster, liiv-vareskaer, harilik kastekaer, rand-orashein, luht- kastevars, sookastik. Lõikheinalised - tarnad, ahtalehine villpea. Korvõielised - kassikäpp, pajuvaak, harilik soolikarohi, varretu ohakas, Mailaselised - kassisaba, pikalehine mailane, suur robirohi. Pärandkoosluste kaitstavaid ja ohustatud taimeliike. Pehme koeratubakas Saaremaa robirohi Püst-linalehik Siberi võhumõõk Niidu-kuremõõk 14
Rannikuniitude pindala on viimastel aastakümnetel kiiresti vähenenud (loomade karjatamine on jäänud väheseks) -suurimad ja esinduslikumad rannikuniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal -puu- ja põõsarinne esineb harva, koosnedes harilikust kadakast, kibuvitsast. -rohurinne on sõltuvalt vööndist erineva liigirikkusega. Seal võib kasvada pilliroog, randaster, merihumur, rand-seahernes, liiv-vareskaer, rand-orashein, punane aruhein, hanijalg, pajuvaak, tuderluga, randristik, suur robirohi, harilik hiirehernes, soolikarohi, harilik nõiahammas, hobumadar, aasnelk, kukesaba. -kaitsealuseid liike: niidu-asparhernes Soostunud niidud -esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel – seal kasvab mõlemaile kooslustele iseloomulike taimi. -mullad on sageli lubjarikkad ja suviti kuivad, kuna sel ajal põhjavee tase alaneb tublisti.
vohama pilliroog ning niidukooslus hävib. Rannaniitude pindala on seetõttu viimastel aastakümnetel kiiresti vähenenud. Suurimad ja esinduslikumad rannaniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal. Puu- ja põõsarinne on harv koosnedes harilikust kadakast, kibuvitsast. Rohurinne on sõltuvalt vööndist erineva liigirikkusega. Seal võib kasvada pilliroog, randaster, merihumur, rand-seahernes, liiv-vareskaer, rand- orashein, punane aruhein, hanijalg, pajuvaak, tuderluga, randristik, suur robirohi, harilik hiirehernes, soolikarohi, harilik nõiahammas, hobumadar, aasnelk, kukesaba. Soostunud niidud esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel –seal kasvab mõlemaile kooslustele iseloomulikke taimi. Mullad on soostunud niitudel sageli lubjarikkad ja suviti kuivad, kuna sel ajal põhjavee tase alaneb tublisti. Need niidud on tekkinud
annaabi.ee 
