kuni -50 kraadi ja isegi madalamale, samuti ka teisi ebasoodsaid tingimusi. Siia kuuluvad sookask, arukask, harilik haab, harilik ja siberi kuusk, harilik mänd, mitmed põõsaliigid, nagu suur läätspuu, kääbusseedermänd, mitmed pajuliigid jne. 2. Külmakindlad liigid- taluvad külma - 25 kuni - 35 kraadini. Siia kuuluvad kanada, torkav, engelmanni ja serbia kuusk, amuuri korgipuu, harilik elupuu jt. sireliliigid ja enamik pajuliike. 3. Suhteliselt (mõõdukad) külmakindlad liigid- taluvad temp. langust -15 kuni -25 kraadini.. Siia kuuluvad euroopa ja kaukaasia nulg, harilik jugapuu, harilik pöök, kreeka ja must pähklipuu jt. 4. Külmahellad (soojalembesed) liigid- taluvad temp. langust -10 kuni -15 kraadini. Siia kuuluvad euroopa kastanipuu, korgitamm, sekvoia jt. 5. Väga soojalembesed liigid- taluvad ainult lühiaegset temp. langust kuni -10
Puistutest esinevad enamasti männikud või kuusikud, ka kuuse-männi segametsad, vähesel määral kaasikuid ja haavikuid. Boniteet II-III, 100- aastase raieküpse puistu keskmine kõrgus on 24 m ja tagavara 220-350 tm ha-l. Tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus. Kuigi männikute ja kuusikute produktiivsus oluliselt ei erine, on Mä kasvatamine peapuuliigina selles kasvukohatüübis põhjendatum. Alusmets puudub või on hõredalt h. paakspuud, h. pihlakat, pajuliike (Salix sp.) ja h. kadakat. Alustaimestikus domineerib enamasti h. mustikas, h. pohl, leseleht, karvane piiphein, palu-härghein, h. sinihelmikas, võnk-kastevars, metskastik, kilpjalg, keratarn (Carex globularis), kattekold (Lycopodium annotinum), h. lakkleht (Orthilia secunda) jt. Samblarinne on pidev (v.a. haavikud), kasvavad palusammal, laanik, kaksikhambad, karusamblad (Polytrichum sp.) ja turbasamblad (Sphagnum sp.). Raiestikel suureneb
· Õitseb aprilli lõpp, mai, enne lehtimist, isasurvad kuni 2 cm pikad, emasurvad algul ca 4 cm, hiljem kuni 10 cm pikad. · Hea meetaim. Kahevärviliste lehtede tõttu kasutatakse vahel ka haljastuses. Hübridiseerub teiste pajuliikidega, paljundatakse pistokstega. Salix cinerea (tuhkur paju) - Üldareaal Põhja-Euroopa ja Põhja-Siber. Kasvab üle kogu Eesti metsaservades, soostunud niitudel, raiesmikel, jõgede ja järvede kallastel, olles meil kõige levinumaid pajuliike. · Lehed äraspidipiklikud või -kiiljad, lühidalt teritunud või tömpja tipuga, lainelise servaga, pealt hallikasrohelised, väga lühikarvased, alt hallid, viltjaskarvased, 6...12 cm pikad, 2...4 cm laiad. Abilehed suured, neerjad, püsivad kaua. · Noored võrsed hallid, viltkarvased, vanemad võrsed pruunikad, karvased. Pungad tömbid, pruunid, koonilised, hallide viltkarvadega · Õitseb aprilli lõpus, mai alul enne lehtimist. Urvad 2-4 cm pikad.
teatud liiki maltsaürask. Perekond paju (Salix) Perekonda kuulub -30 m puid kui ka madalaid põõsaid. Valguslembesed ja kiirekasvulised. Pajud, tänu meesisaldusele, on tähtsad mesinduses, eriti seetõttu, et õitsevad varakevadel. Pajud on levinud kõikides maailmajagudel, välja arvatud Austraalia. Perekonda kuulub üle 300 liigi, neile lisanduvad hübriidid. Puukujulisi pajuliike nimetatakse remmelgateks. Eestis kasvavad 21 pajuliiki on jagatud 3 alamperekonda ja 12 sektsiooni. Alusmetsa liigid Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) 10-15 m kõrge puu, harva põõsakujuline. Tüve koor sile, vanemas eas rõmeline korp. Lehed paaritusulgjad, lehekesi 11-15 3-8 cm pikad, 1-2 cm laiad. Õitseb mais-juunis. Õied valged tihedates kännastes läbimõõduga 5-10 cm
vaid roodudelt karvased. Leheroots 1-2 cm pikk, abilehed suured, neerjad, püsivad pikka aega. Õitseb mais koos lehtimisega, urvad lühikesed 2-4 cm pikad. Majanduslikku ja haljastuslikku tähtsust ei oma, hea meetaim. Annab kergesti hübriide teiste pajuliikidega, paljundatakse pistokstega. Tuhkur paju (Salix cinerea L.) 3-4 m kõrgune tugevate võrsetega paju kasvab üle kogu Eesti metsaservades, soostunud niitudel, raiesmikel, jõgede ja järvede kallastel, olles kõige levinumaid pajuliike meil. Üldareaal Põhja-Euroopa ja Põhja-Siber. Noored võrsed hallid, viltkarvased, vanemad võrsed pruunikad, karvased. Pungad tömbid, pruunid, koonilised, hallide viltkarvadega. Lehed 5-12 cm pikad ja 2-4 cm laiad, äraspidimunajad kuni piklikud, lühikese terava tipuga, laineliselt saagja servaga, pealt veidi karvased, rohelised, alt hallikasrohelised, viltkarvased. Abilehed suured, neerjad, püsivad kaua. Õitseb aprilli lõpus, mai alul enne lehtimist. Urvad 2-4 cm pikad, hea meetaim
annaabi.ee 
