Efektiivdiameeter on selline lõimiskõveralt määratav läbimõõt, millest väiksemaid pinnaseosakesi on vastav protsent. Mis on pais ja ülevool? Pais on enamasti inimese ehitatud vesiehitis, mille eesmärk on kas veevoolu tõkestada või selle taha vett paisutada (tekitada veehoidla). Üldjuhul paikneb pais veekoguga (tavaliselt jõega) risti. Ülevool on tõke sängis, millest vesi üle või läbi voolab. Tõkke võib moodustada lävi või külgkitsend. Voolu tõkestamine põhjustab paisutuse. 5 Kus kasutatakse kalatreppe ja milleks? Kalatrepp ehk kamberkalapääs on kaladele vooluveekogul mingit tõket (tavaliselt paisu) ületada võimaldav trepp, mis koosneb madalatest omavahel ühenduses trepiastmeist, mida läbib veevool. Kalatrepid võimaldavad kaladel ületada tõkkeid, sest seal saavad nad ujuda ja ületada mitmetest
rohkem kui 0,3 meetrit. Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul peab paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Vee kasutamise liigid (2) Veekogu veetaseme alandamine on vooluveekogul olemasoleva veetaseme langetamine rohkem kui 0,3 meetrit. Paisutuse likvideerimisel peab paisu omanik või valdaja korrastama paisutusala. Kui paisutamiseks on vaja vee erikasutusluba ning kavandatakse sellise paisutuse likvideerimist või veetaseme alandamist tasemele, milleks vee erikasutusluba enam vaja ei ole, esitab paisu omanik või valdaja Keskkonnaametile kirjaliku teatise Vee kasutamise liigid (3) Avaliku ja avalikult kasutatava veekogu kasutamine liiklemiseks on lubatud, kui seda seaduse või muu
Mõõtmiskoht tingliku nulltasandi suhtes, mis valitakse rilisi tiivikuid, harvem ujukeid. Tänapäeval kasut valitakse püsivate kallastega sirgel jõelõigul, vähemalt 50cm allapoole madalaimat veetaset. ka mitmesuguseid elektromagnetilisi mõõteriistu. mille ristlõige on piki voolu enam-vähem Veetaseme mõõtm tarvis on peelis registreeri- Tiivikuga mõõtm registreeritakse rootori voolu- ühesugune, ning mis ei ole paisutuse mõju all. misseadmed ja reeperid. Peelid jagunevad liht- kiirusest sõltuv pöörlemissagedus. Iga tiivik Vooluhulga mõõtmine algab (sügavuste ja ülekandepeelideks. Lihtpeelis loetakse tareeritakse, (tehakse kindlaks seos mõõtmisega). Selleks tõmmatakse risti voolu üle veetase otse latilt. Lattpeelil kinnitatakse pöörlemissag ja voolukiiruse vahel). Mõõdetud jõe (oja) jaotistega tross
Orgaanilised setted ''tsementeeruvad'' jõe põhja halvendades karpide elutingimusi ning piirates hapniku kättesaadavust. Viimastel aastatel on harilikku ebapärlikarpi kõige enam ohustanud kobraste tegevus, kes vett paisutades ning urge kaevates suurendavad settekoormust ning muudavad oluliselt veekogu hüdroloogilisi tingimusi. Paisutatud aladel väheneb voolu kiirus ja vooluga kaasa toodud setted kuhjuvad esmajoones jõe põhja, mille tulemusena vool aeglustub. Paisutuse piirkonnas mattuvad karbid setete alla ning see põhjustab nende hukkumise. 2003. aasta sügisel kontrolliti koprapaisu lõhkumise järel setete paiknemist ja nende mõju karpidele: karbid olid mattunud ja setete all surnud ligikaudu poole kilomeetri ulatuses. Esmase hinnangu kohaselt suri üle 5000 ebapärlikarbi. Vähemesinevatest ohtudest harilikule ebapärlikarbile võib nimetada tema vaheperemeesliigi,
muru. Kasutada võib ka spetsiaalseid põhu-kookose kiududest erosioonitõkkematte. Veetaseme muutmine Tiike on hoolduseks aeg-ajalt vaja tühjaks lasta. Seetõttu võiks luua võimaluse sissevoolu sulgemiseks ja väljavoolus veetaseme alandamiseks. Sissevoolu reguleerimise seadeldis tuleb kavandada kõikidele kraavi-oja kõrvale loodavatele tiikidele. See võib olla lihtne puitplankudega suletav lüüs, mis tekitab vooluveekogus paisutuse. Väljavooluseadeldiseks sobib nii plankudest lüüs kui ka kaev, kus on veetaseme reguleerimiseks sisse ehitatud 90° põlv. Veetaseme reguleerimise seadeldis peab olema dimensioneeritud maksimaalsele vooluhulgale ning suutma pidevalt läbi juhtida pealetuleva veehulga, et vältida kallaste erosiooni. Sette sissevoolu tõkestamine sissevoolu Sette sissevool on probleemiks otse vooluveekogule ehitatavatele tiikidele. Voolukiirus langeb ja osakesed settivad
või vee pumpamisega või muul viisil maapinnanõkku või kaevatud süvendisse või piirdetammide vahele rajatud tehisveekogu. ·Veehoidla rajatakse vee kogumiseks või äravoolu ajaliseks ümberjaotamiseks (nt suurveeüleujutuste vähendamiseks allavoolu paiknevatel aladel). Veehoidlaid ehitatakse vee- energia saamiseks, veevarustuse, niisutuse, kalamajanduse vm, sageli mitmeks otstarbeks. Neid kasutatakse ka virgestuseks ja sportimiseks. ·Voolu tõkestamine põhjustab paisutuse, mis levib paisjoonena (backwater curve) ülesvoolu. ·Veetase võib veehoidlas kõikuda suurtes piirides, sõltuvalt juurdevoolust ja vee tarvitamisest. Paisutustasemed: ·KPT kõrgeim paisutustase (highest flood level), s.o veehoidla kõrgeim veetase, mis on tehniliselt lubatav vaid lühikest aega erakorralistes (kevadsuurvesi, suur vihmaveetulv) oludes. Sel ajal on täis nii jõude-, kasus- kui ka tulvamaht; ·NPT normaalpaisutustase (full reservoir level), s
Ahassügavuse saab võrrandist q = Q/h = hc (2g(E0-hc)) proovimismeetodil. Kuid ristkülikulises sängis saab ahassügavuse ja selle kaassügavuse määrata ka M. Tsertoussovi graafiku abil. 26.Rahustuskaevu (R) arvutus: Rahustuskaev on vooluhüppe uputamiseks vesiehitise jalamile rajatud süvend. R sügavus sügavus arvutatakse tingimusest,et kaevu sees oleks vooluhüpe kaetud: hk = h´´c = d+t+z, kus z on rahustuskaevu tagaserva tekitatud paisutus, = 1,05..1,10 aga varutegur. Paisutuse z 0 saab arvutada lailäviülevoolu valemist: z0 = Q2/(22gAa2), kus Aa on voolu ristlõikepindala alumises bjefis rahustuskaevu taga, ning z= z0 kvk2/2g. kus vk= Q/Ak on voolu kiirus rahustuskaevus (Ak on vooluristlõige). Kui rahustuskaev on ristkülikuline, siis z 0 =Q2/2b22gt2 ja vk = Q/(bhk). Raustuskaevu sügavus: d= h´´ c (t+z), kus h´´ c on voolurahustita sängi jaoks arvutatud suurus. Rahustuskaevu pikkus: lk = lj+lsh, kus lj on joa langemiskaugus ja lsh surutud hüppepikkus