ja tehnilise töö suhe. Isotermiliseks nimetatakse sellist termodünaamilist protsessi, mis toimub püsival temperatuuril (T=konst. ja dT=0). dq=dlt=-vpdp protsessis sooritatav mehaaniline töö on protsessis sooritatava tehnilise tööga isotermilisse 66. Adiabaadi ehk Possoni võrrand. pvk=konst 67. Isotermi ja adiabaadi kujutamine p-v diagrammil paisumisprotsessis 68. Mitu korda on adiabaatilises protsessis tehtav tehniline töö mehaanilisest tööst suurem. Mehaaniline töö l=R/(k-1) (T1-T2) =...... Tehniline töö: lt=k l Adiabaatilises protsessis tehtav tehniline töö on mehaanilisest tööst k korda suurem 69. Milliseid protsesse loeme polütroopseteks. Polütroopsed protsessid on sellised protsessid, mis toimuvad konstantsel erisoojusel 70. Polütroobi võrrand. pvn konst. 71
töö suhe. Isotermiliseks nimetatakse sellist termodünaamilist protsessi, mis toimub püsival temperatuuril (T=konst. ja dT=0). dq=dlt=-vpdp protsessis sooritatav mehaaniline töö on protsessis sooritatava tehnilise tööga isotermilisse 67. Adiabaadi ehk Possoni võrrand pvk=konst 68. Isotermi ja adiabaadi kujutamine p-v diagrammil paisumisprotsessis 69. Mitu korda on adiabaatilises protsessis tehtav tehniline töö mehaanilisest tööst suurem. Mehaaniline töö l=R/(k-1) (T1-T2) =...... Tehniline töö: lt=k l Adiabaatilises protsessis tehtav tehniline töö on mehaanilisest tööst k korda suurem 70. Milliseid protsesse loeme polütroopseteks. Polütroopsed protsessid on sellised protsessid, mis toimuvad konstantsel erisoojusel 71. Polütroobi võrrand. pv n = konst. 72
v1 ümberformeerudes saame l1,2 = p1v1 / (k-1)[ 1 (v1 / v2)k-1] (80) Joonisel 12 on adiabaatse protsessi töö kujutletav viirutatud alana v1-1-2-v2 . Kui võrrandist (80) olevad parameetrid asendada Clapeyroni võrrandi alusel, siis saame l1,2 = p1v1 / (k-1)[ 1 (p2 / p1)(k-1)/k] (81) Termodünaamika 1. seaduse alusel (62) Q=O puhul on meil: L = -U Adiabaatses paisumisprotsessis sooritab gaas mehaanilise töö gaasi siseenergia vähenemise arvel. Kasutades võrrandite (81) ja (57) laiendatud kuju, võime kirjutada [p1v1 / (k-1)] [ 1 (p2/p1)(k-1)/k] = cvT (82) Adiabaatsel komprimeerimisel (kokkusurumisel) gaasi temperatuur tõuseb, välisjõudude töö on võrdne siseenergia suurenemisega, temperatuuri tõus on T = T2 T1 kraadi. Võrreldes isotermilise protsessiga (sama mahumuutuse vahemikus) on adiabaatses
i1)-(p2v2-p1v1)] J/kg. Tehniline töö lt=q-i=(s2-s1)T-(i2-i1) J/kg. 8. Isoentroopne protsess veeauruga. Vaatleme veeauru ja isoentroopilist paisumist. Auru üleminekul ülekuumendatud oleku piirkonnast niiskeauru alasse (joonis) on auru lõppkuivusaste s s 2 avaldatav võrrandist s s 2 ( s 2 s 2 ) x 2 , millest x2 . Adiabaatilises paisumisprotsessis s 2 s 2 tehtud mehaanilinetöö l u u1 u 2 ja tehnilne töö lt i i1 i2 . p v Termodünaamiline ringprotsess ja Termodünaamika II seadus. Termodünaamika II seadus määrab termodünaamiliste protsesside suuna—väiksema tõenäosusega olekust suurema tõenäosusega olekusse
Tänapäeval on rõhk 1,5- 10Mpa ning Carnot ei toimi, protsess oleks väga aeglane. 1). v=const Otto mootorid. 2).p=const Diesel. 3). V=const. P=const. Sisepõlemis mootorite teoreetilised ringprotsessid. Üldmärkusi: üheks soojussjõu masinatüübiks on sisepõlemismootor e. kolbmootor. Sisepõlemismootorite põhielemendiks, kus toimuvad kõik põhilised TD protsessid on mootori silinder ja seal toimuvad järgmised protsessid: TD keha paisumine, kusjuures paisumisprotsessis TD keha teeb tööd pannes kolbi liikuma selles samas silindris toimub ka soojuse juurde juhtimine protsessi (põlemine) mille tulemusel TD keha paisub. Selles samas silindris toimub TD keha komprimeerimine. Ringprotsessi termiline kasutegur on seda suurem mida kõrgem on ringprotsessi maksimaalne temperatuur ja seetõttu kasutataksegi sisepõlemismootorites TD kehana kütuse põlemisel tekkivaid gaase ja selle temp 1600-1800 kraadini. Antud maksimaalse ja minimaalse temperatuuri intervallis
pV=const. Kui ühes olekus on nende väärtused p1 ja V1, teises p2 ja V2, siis p1V1=p2V2 . §75. Soojusmasina kasutegur. Iga mootor on süs., mis teostab korduvalt mingit ringprotsessi. Toimugu tsükkel nii, et tööaine paisub kõigepealt ruumalani V 2 ning seejärel surutakse jälle kokku esialgse ruumalani V 1. Et tsükli töö oleks posit., on tarvis, et rõhk, järelikult ka temp., oleks paisumisel kõrgem kui kokkusurumisel. Selleks peab tööaine paisumisprotsessis soojust juurde andma ning kokkusurumisprotsessis temast soojust ära juhtuma. Perioodiliselt tegutsevat mootorit, mis teeb tööd väljastpoolt saadava soojuse arvel, nim. soojusjõumasinaks. Termodün. esimene printsiip formuleeritakse vahel järgmiselt: pole võimalik ehitada niisugust perioodiliselt tegutsevat mootorit, mis teeks rohkem tööd, kui talle väljastpoolt energiat antakse. Nagu näha võrrandist A=Q 1-Q2´ ei kasutata kogu väljastpoolt saadavat soojust Q kasulikuks tööks
annaabi.ee 
