elementidest. Kehaelemendiks loetakse hüppeid, pöördeid, tasakaalu- ja painduvuselemente. Kehaelemente võib kavas olla 12. Vahendi käsitsemise elementideks loetakse viskeid, lahtilaskmisi, veereid, läbihüppeid, eri kehaosadel tiirutamisi, põrgatusi jms. Hüpitsakava koosneb 12st kehaelemendist. Nendest 8 peavad olema hüpped, ülejäänud 5 elementi võib võimleja ise valida. Rõngakava koosneb 12-st kehaelemendist. Need peavad olema hüpped, pöörded, tasakaalud ja painduvuselemendid, mis võiksid olla arvult proportsionaalselt jaotatud. Vahendi käsitsemisel on olulised eritasapinnalised visked nii käega kui erinevate kehaosadega, rõnga tiirutamine käes ja erinevatel kehaosadel, rõnga veeretamine erinevatel kehaosadel ja põrandal. Rõngaga tuleb sooritada elemente võrdselt nii parema kui ka vasaku käega. Pallikava koosneb 12st kehaelemendist. Nendest 8 peavad olema painduvuselemendid. Ülejäänud 5 elementi võib võimleja ise vabalt valida.
Selle veeretamine mööda keha ja mööda maad, tiirutamine, kaheksad ja läbihüpped. Vahendit peab nii parema kui ka vasaku käega kasutama võrdselt. See on tehtud puust või plastist. Selle diameeter on 80-90 cm ja ta peab kaaluma vähemalt 300 grammi. 2. Eesti meister iluvõimlemises aastatel 2003-2008 (Perekonnanimi). Spordiklubi Velar. 3. Rõngakava koosneb 18-st kehaelemendist. Nendest 25% peavad olema hüpped, 25% ................, 25% tasakaalud ja 25% painduvuselemendid. 4. See on kitsas vahend, millel saab teostada mitmesuguseid tasakaaluharjutusi ja võimlemisega seotud harjutusi nt: toenghüpped, kägarhüpped. 5. Kuidas nimetatakse neid võimlemises kasutatavaid vahendeid? Kasutatakse nt küünarvarstoengust hoogtõus harkistesse ja toengusse. 6. See on põrgatuse, visete ja veerete vahend. Sellega sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal. See on dünaamiline vahend, mis kava jooksul ei tohi
Kehaelemendiks loetakse hüppeid, pöördeid, tasakaalu- ja painduvuselemente. Kehaelemente võib kavas olla 12. Vahendi käsitsemise elementideks loetakse viskeid, lahtilaskmisi, veereid, läbihüppeid, eri kehaosadel tiirutamisi, põrgatusi jms. Hüpitsakava koosneb 12st kehaelemendist. Nendest 50% peavad olema hüpped, ülejäänud 50% võib võimleja ise valida. Rõngakava koosneb 12-st kehaelemendist. Nendest 25% peavad olema hüpped, 25% pöörded, 25% tasakaalud ja 25% painduvuselemendid. Vahendi käsitsemisel on olulised eritasapinnalised visked nii käega kui erinevate kehaosadega, rõnga tiirutamine käes ja erinevatel kehaosadel, rõnga veeretamine erinevatel kehaosadel ja põrandal. Rõngaga tuleb sooritada elemente võrdselt nii parema kui ka vasaku käega. Pallikava koosneb 12st kehaelemendist. Nendest pooled peavad olema painduvuselemendid. Ülejäänud 50% võib võimleja ise vabalt valida. Vahendi käsitsemisel on oluline, et pall oleks pidevas liikumises
omakorda koosneda 3-st elemendist, seega saab kavas olla maksimaalselt 30 kehaelementide kombinatsiooni. Vahendi käsitsemise elementideks loetakse viskeid, lahtilaskmisi, veereid, läbihüppeid, eri kehaosadel tiirutamisi, põrgatusi jms. Hüpitsakava koosneb 18-st kehaelemendist. Nendest 50% peavad olema hüpped, ülejäänud 50% võib võimleja ise valida. Rõngakava koosneb 18-st kehaelemendist. Nendest 25% peavad olema hüpped, 25% pöörded, 25% tasakaalud ja 25% painduvuselemendid. Vahendi käsitsemisel on olulised eritasapinnalised visked nii käega kui erinevate kehaosadega, rõnga tiirutamine käes ja erinevatel kehaosadel, rõnga veeretamine erinevatel kehaosadel ja põrandal. Rõngaga tuleb sooritada elemente võrdselt nii parema kui ka vasaku käega. Pallikava koosneb 18-st kehaelemendist. Nendest pooled peavad olema painduvuselemendid. Ülejäänud 50% võib võimleja ise vabalt valida. Vahendi käsitsemisel on oluline, et pall oleks pidevas liikumises
vahendi vahel. Kavade koostamisel lähtutakse FIG nõuetest tehniliste elementide sooritamisele ja vahendi kasutusele. Hüpitsakavas on 12st kehaelementi. Nendes 8 peavad olema hüpped, allesjäänud 5 elementi saab võimleja ise valida. Pallikava koosneb 12st kehaelemendist. Sellest 8 peavad olema painduvuselemendid. Ülejäänud 5 elementi võib võimleja ise valida. Palli puhul on oluline sooritada elemente võrdselt nii parema kui ka vasku käega. Rõngakava on tehtud 12st kehaelemendist. Need peavad olema pöörded, tasakaalu, hüppe ja painduvuselemendid. Need võiksid olla arvult proportsionaalselt jaotatud. Lint koosneb 12st kehaelemendist. Lindi kava esitamiselt peab silmas pidama, et lint on pöörete vahend ja sellest tulenevalt peab kava olema 8 pööret ehk tuuri
elemendirühmast. Iga rühma element annab 0,2 punkti. Toenghüpetes on erinõue, et finaalis tuleb sooritada kahe erineva elemendirühma hüppeid. Kui sooritatakse kaks sama rühma hüpet, on hinne A- ja B- kohtunikelt 0,00. 4 2.6 Elemendirühmad: Kõigil aladel on 5 elemendirühma, mida tähistatakse rooma numbritega: I, II, III, IV, V. Vabaharjutus – Floor Exercise I – tasakaalu-, jõu- ja painduvuselemendid; II – hüpped, pöörded, jalaringid; III – ettepoole sooritatavad akrobaatilised elemendid; IV – tahapoole sooritatavad akrobaatilised elemendid; V – külje poole või taha poolpöördega ette saltosse sooritatavad akrobaatilised elemendid. Vabaharjutus kestab 50-70 sekundit. Ära tuleb kasutada kogu põrandapind (12 m x 12 m). Toenghooglemine – Pommel Horse I – ühe jala ringhood;
annaabi.ee 
