PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Autotehnik At-12A Jaan-Sander Kalbus KODANIKUORGANISATSIOONID essee Juhendaja:Siimo Lopsik Pärnu 2015 1 Sisukord 1.Pärnu loomade varjupaik 2.Paikre prügila 2 Pärnu loomadevarjupaik Varjupaikade mittetulundusühing loodi 2007. aasta alguses. Varjupaikade MTÜsse on koondunud viis kodutute loomade varjupaika üle Eesti: Pärnu, Viljandi, Virumaa, Võru ja Valga. Ühingu juhatus on kolmeliikmeline. Sinna kuuluvad Birjo Piiroja, Merike Torm ja Triinu Priks. Nad on EU Dog & Cat Alliance´i Eestimaa Loomakaitse Liidu ja Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liidu liikmed
Kohaliku omavalitsuse tasandil pannakse jäätmekavade ja jäätmehoolduseeskirjadega paika konkreetsemad juhised elanikele, ettevõtetele ja asutustele, kes valdkonnaga tahestahtmata paratamatult kokku puutuvad. Jäätmekäitluse alane seadusandlus on noorele riigile kohaselt uus ning noore organisatsioonina oleme seda hoolega järginud. OÜ Paikre jäätmekäitluskeskus jaguneb kaheks struktuuriüksuseks prügila ning sorteerimisjaam. Paikre prügila on üks Eesti esimesi kaasaegseid ja keskkonnanõuetele vastavaid prügilaid. Paikre sorteerimisjaam üks esimesi selliseid keskusi Eestis, kus suurendatakse materjalide taaskasutamist nende sorteerimise läbi. Jäätmed ja jäätmekäitlus Me kõik puutume iga päev kokku prügiga oleme ise prügi tekitajad. Selleks, et hoida meie
Telefon 58045488 e-posti aadress [email protected] Faks 7 630 530 Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi nr (kui luba taotletakse ohtlike jäätmete käitlemiseks) MILLEKS JÄÄTMELUBA TAOTLETAKSE Jäätmekäitluskoht (aadress) Põlendmaa, Paikuse vald, Pärnumaa 86603 (Paikre prügila) Jäätmetekkekoht (aadress) Tori vald Jäätmete kõrvaldamiseks (v.a D1, D4, D5, D10, D122) Jäätmete taaskasutamiseks (v.a R12) Ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks Ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks Tori valla jäätmeveopiirkonnas Olmejäätmeveoks majandus- või kutsetegevusena
Rõõmu käed Ants Paikre Rõõmu käed on lühikesed, mure omad pikad, rõõmu hetked tihti vaesed, mure omad rikkad. Rõõm on nagu aeg, mis ruttab, siis, kui sul on kiire, mure on kui tusklik ootus, mis ei tunne piire. Rõõmu mõte nagu kaja, hääbub tasahilju, mure mõte langeb mulda, õitseb kord, ja viljub. Tükike loodust Ott Arder On meist igaüks tükike loodust. Meie ümber on lapike maad. Kliima Eestimaal pole just soodus, õige heitlik ja karm on ta laad Suveootuses kivises linnas möödub sajune sügis ja talv. Soojad villased hilbud on hinnas ja kollane Vietnami salv. Saabub kevad ja üürike suvi. Lokkab lopsakas rohelus taas. September on hall nagu tuvi ja peagi on halladki maas. On meist igaüks tükike loodust, mis elab kui hingata saab. On meist igaüks tükike loodust, on see kõik, mis meis üldse on head ?! Sügis tuleb Õhu hõbevoogudel, tuule tõukehoogudel sõuab sügis meile ka- viie vahtralehega Kolm on kirjud, neljas kirjum, viies- k...
Raadiolained Raadiolained on elektromagnetlained lainepikkusega üle 0,1 mm. Looduslike raadiolainete allikaks on kosmilised kehad, näiteks , tähed planeedid , , galaktikad metagalaktikad ja õhuelektrilised nähtused. Raadiolaineid saab genereerida, muundada, edastada ja vastu võtta. Raadiolaineid rakendatakse , raadiosides , ringhäälingus , televisioonis , raadiolokatsioonis raadionavigatsioonis , ...
olmejäätmete kogus 2015 aastaks 1,3 miljardilt tonnilt aastas 2,2 miljardile tonnile. Ülemaailmne probleem: 2025 aastaks tõuseb aasta jäätmekäitlemis hind 205 miljardilt 375 miljardi USD-ni. Kõige järsemalt tõuseb jäätmekäitlus hind just vaesemates riikides. Suurimad Jäätme Artiklid Jäätmevedu Euroopas Prügilad: * Pole teada kindlat, mitu prügilat on maailmas * Kõigist Eesti prügilatest vastavad vaid 5 euronõuetele (Jõelähtme, Torma, Paikre, Väätsa, Uikala) ning 6 jäätmekäitlus määrusele (Jõelähtme, Uikala, Torma, Väätsa, Paikuse ja Tallinna ehitusjäätmete ladestus) Prügilate kahjud: *Nõrgvesi - vihmavesi mis valgub üle prügilasindite ning neelab endaga kaasa akuvedelikke,pliid ning muid kemikaale, mis satuvad nõnda pinnasesse ja veekogudesse sealt edasi inimestesse ja loomadesse * Õhusaaste - prügila tegevuse käigus paiskub õhku gaase (sh metaan), mis on saastava toimega.
jäätmevoogudele nagu pakendid ja pakendijäätmed, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed, romusõidukid ja vanarehvid. Viimastel aastatel on oluliselt vähenenud nõuetele mittevastavate prügilate arv. Kui 2003. aasta algul tegutsenud 59 prügilast vastas nõuetele vaid kolm, siis 2006. aasta lõpuks olid need arvud 30 ja kaheksa. Viie viimase aasta jooksul on alustanud tööd kolm uut kaasaegset piirkondlikku tavajäätmete prügilat: Uikala, Tallinna ja Paikre prügilad. Uute prügilate rajamisega arendatakse välja kompleksne jäätmekäitlus, kus lisaks jäätmete ladestamisele toimub ka jäätmete liigiti vastuvõtt ja biolagunevate jäätmete kompostimine. Suletud on arvukalt vanu nõuetele mittevastavaid prügilaid (suuremad neist Tallinnas Pääsküla prügila, Jõhvis Kotinuka ja Pärnu prügila sulgemine). Eriti ulatuslikud tööd on tehtud Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimiseks
ümberkaudseid valdu. *Väätsa prügila- Väätsa prügila avati 15. novembril 2000. aasta; teeninduspiirkonna suuruseks on planeeritud 100 000 inimest jäätmete kogukaaluga 20 000 tonni aastas. *Torma prügila- 2002. aastast tegutseb Jõgevamaal üks prügila euronõuetele vastav Torma prügila; pindala 2,6 ha. *Uikala prügila-prügila alustas tööd 01.jaanuaril 2002.a; projekteeritud aastane ladestusmaht on 25 000 t/aastas ja prügila täitumisaeg 32 aastat. *Paikre prügila-on avatud alates 09.juunist. 2006 a.ning võtab vastu olmejäätmeid, ehitusjäätmeid ja ohtlikke jäätmeid. Biolagunevad jäätmed *Biolagunevate jäätmete lagunemine prügilates põhjustab kasvuhoonegaaside ning potentsiaalselt mürgise nõrgvee teket, mis teatud olukorras võib vabaneda ja saastada ümbruskonda. EL nõuded: *16. juuliks 2009.a peab vähenemine ulatuma 50 massiprotsendini sellest biolagunevate olmejäätmete üldkogusest, mis tekkis 1995.aastal *16. juuliks 2016
annaabi.ee 
