oktoobril 1928 taastati väeosa 4. üksiku jalaväepataljonina ja paigutati Jõhvi, mis jäigi väeosa koduks. 28. oktoobril 1928 andis Narva linn 4. pataljonile lipu, olles Vabadussõjas Narva peamine kaitsja 1940. aasta juunis likvideeriti väeosa Nõukogude Liidu okupatsiooniga. 4. Taasloomine ja paiknemiskohad Pärast Eesti taasiseseisvumist otsustas Vabariigi Valitsus 22. mai 1992. aasta määrusega nr 155 formeerida Kaitsejõudude jalaväepataljon traditsioonilisse paiknemiskohta Jõhvi. 5. Ülemad pärast taasiseseisvumist 25.08.1992—08.12.1993 härra Peeter Prans 09.12.1993—19.08.1996 leitnant Indrek Sirel 20.08.1996—31.10.2004 kapten Jüri Järveläinen 01.11.2004—30.07.2006 major Neeme Kaarna 31.07.2006—31.01.2010 major Urmet Reimann Viru 01.02.2010—30.05.2012 major Janno Märk 01.06.2013—19.06.2015 kolonelleitnant Eero Kinnunen 20.06.2015– ... kolonelleitnant Arno Kruusmann 6. Keda valmistab ette ja spetsiifika
5) liinivedu avaliku teenindamise lepingu alusel on kohane vedaja ja omavalitsusüksuse või riigi vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu; 6) kommertsliinivedu on liiniloa või tellijaga sõlmitud lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu; 7) eriotstarbelise liiniveona käsitatakse järgmisi vedusid: tööliste vedu tööle ja tagasi; õpilaste ja üliõpilaste vedu õppeasutusse ja tagasi; sõjaväelaste ja nende perekondade vedu ajutisse paiknemiskohta ja tagasi. Eriotstarbelise liiniveo võib korraldada avaliku teenindamise lepingu või kommertsalusel; 8) kohalik liinivedu on sõitjate vedu teeliikluses valla-, linna- või maakonnaliinil, mille liikumistee ning selle alg- ja lõpp-punkt asuvad sama valla, linna või maakonna haldusterritooriumil; 9) kaugliinivedu teeliikluses on sõitjate vedu liinil, mille liikumistee asub eri maakondades;
Järeltingimused: Klient on kirjeldanud otsitava teaviku andmed. Tähtsus ärile: Kliendil on võimalik otsida teavikut sisestatud otsingu sõnade järgi. IS tugi: Klient sisestab veebi teaviku andmed. Nimetus: Teaviku otsimine Raamatukogu infosüsteemis Tegutsejad: Klient 1 Eesmärk: Kontrollida teaviku kohalolu/paiknemiskohta Raamatukogu infosüsteemis. Kirjeldus: Klient sisestab Raamatukogu infosüsteemis teaviku otsimiseks otsingu sõnad ja teeb päringu. Eeltingimused: Klient peab olema kirjeldanud otsitava teaviku. Järeltingimused: Kliendile on kuvatud teaviku otsingutulemused. Tähtsus ärile: Et klient saaks kontrollida teaviku kohalolekut/asukohta raamatukogus. IS tugi: Võimaldab otsida infot veebipõhiselt sisestatud andmete põhjal andmebaasist. Nimetus: Paiknemiskoha valimine Raamatukogu infosüsteemis
! 98 49 Ühistranspordi klassifikatsioone (2) 9.05.2010 Transport ETV0120 99 Mõisteid ühistranspordiseadusest (3) Eriotstarbelise liiniveona käsitatakse järgmisi vedusid: - tööliste vedu tööle ja tagasi; - õpilaste ja üliõpilaste vedu õppeasutusse ja tagasi; - sõjaväelaste ja nende perekondade vedu ajutisse paiknemiskohta ja tagasi Kohalik liinivedu on sõitjate vedu maanteeliikluses valla-, linna- või maakonnaliinil, mille marsruut ning selle alg- ja lõpp-punkt asuvad sama valla, linna või maakonna haldusterritooriumil Kaugliinivedu teeliikluses on sõitjate vedu liinil, mille liikumistee asub eri maakondades 9.05.2010 Transport ETV0120 100 50 Tegevuslubade, sõidukikaardi ja liiniloa
Signaali Signaali Signaalile Signaal sensoorne tähenduse reageerimise Reageering avastamine mõistmine viisi valik Tähelepanufiltri võimalikud asukohad signaali töötlemise protsessis Shiffrin (1988) ja teised on leidnud, et tähelepanu filtri paiknemiskohta selles mudelis tuleb pidada varieeruvaks. Kodeerimist aitab ,,rikastamise" kaudu parandada visuaalsete kujundite kui teist liiki koodi kasutuselevõtt (Paivio et al., 1968). Paivio (1986) topeltkodeerimise teooria kohaselt soodustab meeldejätmist semantiliste ja visuaalsete koodide kooskasutamine. Soodustus tekib seetõttu, et nii üks kui teine kood aitavad meeldejäetut meenutada. Mälu uurimise meetodid Mälu uurimise meetodid jaotuvad kaheks
annaabi.ee 
