PÄIKE Annethe Pihlak 12B Sisukord · Ajalugu · Üldiselt · Üldandmed · Päikese koostis · Päikese siseehitus · Päikeseloide · Kroon ja päikesetuul · Päikesevarjutus Ajalugu · Päike on sündinud peaaegu 5000 miljonit aastat tagasi tolmuga segunenud vesiniku- ja heeliumipilvest, mis tõmbus kokku. · Kokkutõmbumise tagajärjel pilv kuumenes, kuni algas termotuumareaktsioon, mis muutis vesiniku heeliumiks. · Sellest hetkest peale Päike helendab. · Teadlased arvavad, et Päike helendab veel 5000 miljonit aastat. Üldiselt
kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Päikeselaigud · Enamasti on nad umbes 10000 km suurused ja nad esinevad tavaliselt rühmadena. · Mingil ajahetkel võib päikeseplekkide arv olla nullist mitmesajani. · Plekid tekivad ja kaovad ning muudavad ka oma kuju. · Eluiga on neil 1 kuni 100 päeva. Päikeseloide · Päikeseloide -- kuuma aine väljapaiskumine Päikesetuul · Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu, mis on tuntud kui päikesetuul. · Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. · Päikesetuul avaldab suurt mõju komeetide sabadele Arvandmeid Päikesest · Diameeter 1,390,000 km (863,706 miili) · Kaugus Maast 149,597,890 km (9.30 x107miili) või 1
Anri Varemäe Kiviõli1.keskkool PÄIKE ON HIIGLASLIK HÕÕGUV GAASIKERA · Kaugus Maast:150 milj. Km · Läbimõõt:1,4 milj. Km · Mass:1,99*1030 kg · Temperatuur:5800k · Kiirgusvõimsus:3,9*1026 W PÄIKESES TOIMUB PÕLEMINE, MIS KESTAB VEEL UMBES 5 MILJARDIT AASTAT Päikese siseehitus: tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude -- konvektsiooni teel. PÄIKE SAADAB MAAILMARUUMI VALGUST Päikeseloide -- kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. JA SOOJUST PÄIKESEL EI SAAKS TERMOMEETRIGA TEMPERATUURI MÕÕTA SEST KOSMOSELAEV SULAKS PÄIKESE LÄHEDUSES ÄRA PÄIKESE PINNA TEMPERATUUR ON UMBES 6000 KRAADI AGA PÄIKE SEES 100 MILJONIT KRAADI Päikese laigud päikesevarjutus Varjutuse tingimused. Maa, Kuu ja Päike satuvad ühele joonele vaid siis, kui Päike asub
Tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude - konvektsiooni teel. Toimub veel granulatsioon. Päike väljastpoolt Päikese pind - Fotosfäär - valgust tekitav sfäär Atmosfäär - Kromosfäär - Kroon Päikeselaigud Tumedamad kohad Päikese pinnal Seal on energiavoog Päikese pinnale takistatud Päikeseloide - kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. Päikesetuul Madala tihedusega laetud osakeste vool Huvitavaid fakte Päikesest Päike kiirgab valguskiiri kõikidel lainepikkustel Päike liigub kolmekordselt Päike ei ole igavene -> Päike kustub umbes 6 miljardi aasta pärast Päikese tähtsus Maale Loob eluvõimalused Maal Soojusallikas Fotosüntees Toiteallikas
1000 K võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal (fotosfääris). Päikeseplekkide arv ja suurus iseloomustavad Päikese aktiivsuse taset. Päikese elu Päikese arvatav eluiga on 10 miljardit aastat. Oma sündimise hetkest peale on ta ära kasutanud umbes poole oma tuumas sisalduvast vesinikust. Päikese massist ei ole piisav selleks et tema elu lõppeks plahvatusega ,selle asemel 4-5 miljardi aasta pärast saab temast Punane hiid Päikeseloide - kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. Kasutatud materjal : http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4kla http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike Aitäh kuulamast !
Päikese siseehitus Tuumast vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude - konvektsiooni teel. Päikeses toimub põlemine, mis kestab veel umbes 5 miljardit aastat Keemiline koostis * vesinikku 92, 1% * heeliumit 7, 8% * hapnikku 0, 061% * süsinikku 0, 03% * lämmastikku 0, 0084% * neooni 0, 0076% * rauda 0, 0037% * räni 0, 0031% * magneesiumi 0, 0024% ja teisi 0.03% Päikeseloide Kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. Päikese otsene vaatlemine võib silmi kahjustada ning põhjustada pimedaks jäämist. Päikesesse vaadates silmi kahjustada suurem, sest haruldane taevanähtus tekitab uudishimu ning niimoodi vaadatakse heledat Päikest kauem, kui oleks silmadele ohutu. Päikese laigud
elektromagnetvälja ja plasma vastastiku mõjul tekkivad helenduvad gaasijoad ja gaasipilved • Tüüpiline protuberants ulatub välja mitmed tuhandeid kilomeetreid päikese pinnalt • Protuberants tekib umbes ühe päevaga ja võib püsida seal ühest nädalast kuni mitme kuuni Pilt 4 – Päikese protuberants Päikese aktiivus: Loited, faklid ja flokkulid • Päikeseloide on kuuma aine väljapaiskumine Päikesest • Loited tekivad siis, kui protuberantsi põhjustatud gaasijuga on moondunud nii, et nad lagunevad ja taasühinevad teistes punktides. • Fakkel on päikese laikude ümber olev, taustast heledam kiudja struktuuriga moodustis. • Flokkul on faklite mõjul helendav Pilt 5 - Päikese kihid piirkond Päikese kromosfääris Tänan kuulamast! Kasutatud allikad • https://www.spaceweatherlive.com/et/abi/paikesetuul.html
asuvasse kromosfääri suur energiaga gaasijaod ehk loided. Kõige võimsamates kromosfääri loidetes võib sisalduda niipalju energiat kui kogu maailm tarvitab 100 000 aasta jooksul. Päikese aktiivsuse tagajärjed maal on magnettormid, raadiolainete levi häired ja virmalised. Päikeseloide kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. Fakte Päikesest Päikeselaikude aktiivsus ei ole ühesugune. 17nda sajandi viimasel poolel oli periood väga madala päikeselaikude aktiivsusega, mida kutsutakse Maunderi Miinimumiks. See langeb ühte ebaloomulikult külma perioodiga PõhjaEuroopas, mida tuntakse mõnikord, kui Väikest Jääaega.
Päikese kroon: Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level KUST SAAB PÄIKE OMA ENERGIA? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest vesinikuaatomituumade ühinemisest heeliumi tuumadeks. Fotosfäärist allpool olevat osa nimetatakse lihtsalt Päikese sisemuseks. Päikeseloide - kuuma aine väljapaiskumine: Faktid päikese kohta Päike teeb ühe tiiru ümber oma kujutletava telje 25-36 päevaga. Päike on umbes 4,5 miljardit aastat vana. Oma sündimise hetkest on ta ära kasutanud umbes poole oma tuumas sisalduvast vesinikust. Seda jätkub selleks, et särada veel umbes 5 miljardit aastat. Lõpuks tarvitab ta ära kogu oma vesiniku ja sellega toimuvad radikaalsed muutused mis võivad olla hävitava toimega Maale.
annaabi.ee 
