Valiidsus allika usaldatavus ja objektiivsus Info näib olevat põhjalikult läbiuuritud, objektiivne ja usaldatav Internetiainestu vastab sellele, mida ta iseenda kohta deklareerib Internetiainestu on trükitud väljaande (raamatu, ajakirja, ajalehe) elektrooniline versioon Info paikapidavus, tõesus Üksikdetailid ja -elemendid on veatud, korrektsed ja täpsed: Pole grammatikavigu ega `näpukaid' Autor on motiveeritud looma paikapidavat infot Detailid on kontrollitud ka kolmanda osapoole poolt (toimetaja, kirjastaja või retsensent) Ainestu sisaldab bibliograafiat, mille põhjal on info autentsus selgitatav Navigeerimine, kasutajatugi Navigeerimise lihtsus Kasutajatugi on kättesaadav: Abi link või korduma kippuvad küsimused on abistavaks toeks kasutamisel www-lehestik sisaldab selgeid juhiseid kasutamise kohta Otsiabi või -juhised on kättesaadavad On antud telefoninr
mitte lapikust, naerdi kindlasti välja. Arvestades selle aja teadust, tundus see tolleaegsetele inimestele absurdsena. Nii et väitel võib olla suur teaduslik väärtus ka siis, kui seda ei usuta. Teadusliku teooria väärtus sõltub ainult sellest, millist objektiivset toetust leiab faktidest. Teaduslikel arutlustel seatakse teooriad vastamisi faktidega, kuid tänapäeval on selgeks saanud, et ükskõik kui paljude erinevate faktide põhjal ei suuda me ikka tuletada paikapidavat loodusseadust. 17. sajandil ilma faktideta ja ainuüksi loogika põhjal tuletatud väidet ei peetud teaduslikuks väiteks, teadusel pidi olema kindlus, teadust ei saanud oletada, igat lauset pidi saama faktide abil kontrollida. Neid teooriaid, mida ei saanud faktide abil tõestada, peetigi pseudoteaduseks. Isaac Newton oli väga uhke selle üle, et ta oli oma teooria faktidest tuletanud ning ei väljendanud vaid hüpoteese, vaid suutis neid ka faktide abil tõestada. Alles
jõudmisele, kuid mitte kirjaoskamatuse taseme parandamisele; teise puhul keskendutakse ainult hariduse kehvale tasemele ning eluea pikkusele ning nenditakse ka kehva majanduslikku järge. Ehk Inimarengu indeksi tõlgendajad tihti teevad karuteene andmete esitamisel ning moonutades sellega elu kõverpeeglit veelgi rohkem. Teine kitsaskoht on see, et üks üldine number ei saa anda riigi üldise arengu kohta paikapidavat ülevaadet. Vaadates näiteks Eestit ning Saudi Araabiat esimese indeks on 0,865 ning teisel 0,847 ning tabelis eraldab neid kahte riiki kaheksa kohta, kuid esimene on vaba ning võrdõiguslikkusele suunatud ühiskond, teise puhul on aga keskseteks märksõnadeks hoopis teokraatia, patriarhaalne ühiskond, meestekesksus ning naiste õiguste puudumine. Samuti just naiste seas väga madal haridustase. See omakorda tõstatab
kontseptsiooni, aga kuna Prantsusmaa õnnestus välksõjaga vallutada, siis otsustati seda rakendada ka edaspidi itta tungimisel ja seal kukkus see läbi. Alternatiivi välja pakkuda ei olnud ja aastatel 19421945 ei osatud strateegilises plaanis enam üldse midagi teha: kogu sõjapidamine toimus taktikaliselt, tegeldi ainult rinde hoidmisega, teadmata, kuidas initsiatiiv enda kätte tagasi saada. Pärast detsembrit 1942 ei esitatud Hitlerile ka enam ühtegi asjakohast ja paikapidavat strateegilist hinnangut. suutmatus pidada koalitsioonisõda Saksamaal oli küll mitmeid liitlasi, kuid nendega kooskõlastatult suudeti läbi viia vaid üksikuid taktikalisi operatsioone, mitte kavandada globaalse sõjategevuse ühist strateegiat. Selle puuduse tingis suuresti natsireziimi olemus, mis keeldus ühelt poolt aktsepteerimast, et Saksamaa võimalused ja ressursid on piiratud, teisest küljest aga ei suutnud ega tahtnud tunnistada teisi riike Saksamaa võrdväärsete partneritena
Teadusliku käitumise tunnuseks on teatud skeptitsism isegi kõige südamelähedasemate teooriate suhtes. Seega saab väide olla pseudoteaduslik ka siis, kui ta on kõrgel määral usaldustäratav. Teooria teaduslik väärtus sõltub asjaolust, millist objektiivset toetust teoorias leiduvad oletused leiavad faktidelt. teooriad peavad toetuma faktidele – teadusliku mõtlemise alus. Tänapäeval – faktide alusel ei saa tuletada paikapidavat teooriat. Teaduse sünniaeg – 17. Saj. Pole olemas teaduslikku teoloogiat ja järelikult ka teoloogilist teadmist! Teadus vajas tingimata tõestust. Faktide abil kontrollimata teooriad peeti pseudoteaduseks teadusmaailmas. Alles newtoni teooria langemine tõi teadlased arusaamale, et nende aususe standardid olid olnud utoopilised. Kui kõik teooriad on võrdeslt tõestamatud, mis eristab teadust pseudoteadusest? Induktiivsed loogikud – võeti aluseks määratleda erinevate
jne. Või pikk puu kasvab pilvini; keegi ronib seda mööda taevasse ja näeb seal mitmesuguseid absurdseid asju; laskub köiega taevast alla; köis lõpeb, jätkab seda aganatega; kukub alla, kolm sülda maasse; kurg teeb talle pesa pähe; lõpuks toob labida ja kaevab end ise maast välja. Kaasaegsete puändiga naljade, nende kompositsiooni, tegelaste, vormivõtete, mentaliteedi jm. kohta on asjade praeguse seisu juures võimatu öelda midagi kokkuvõtlikku ja ühtlasi paikapidavat. Siin näib olevat võimalik kõik. Tekst võib olla vormilt ühelauseline "kurnäuskas", keerdküsimus, kellegi repliik, kolmarvuline vm. ahelstruktuur või ka üsnagi pikk narratiiv, kasvõi nt. järgmine: · Mees vaatab aknast välja ja näeb õudusega: tema koer väntsutab õues midagi, mis on karvane ja tolmune ja pulstis ja näeb välja täpselt nagu naabrimehe küülik, ja see küülik näib olevat täiesti surnud