Ka temperatuur ei tõuse üle +45 kraadi. Kalahari kõrb paikneb kiltmaal, 500-1500 meetri kõrgusel merepinnast, peamiselt tasandikel, kuid esineb ka kõrgendikke. Kalahari kuivas lõunaosas on palju soolajärvi, mis paiknevad laialipillutatult. Erinevalt Sahara kõrbest on seal suvi niiske ning seal elab palju loomi. Enamik järvi ja laguune kuivab siiski põua ajal ära. Vihmaperiood kestab umbes viis kuud, oktoobrist märtsini. See on lõunaperioodi suveperioodi vältel. Sademed on paigutise ja ebaregulaarse iseloomuga. Edelaosas on sademeid poole vähem, kui põhja pool ja idas, kus võib sadada isegi kuni 450mm vihma. Sademete hulk väheneb aprillis isegi kõige vihmarohkemates paikades kuni 25 millimeetrini ning algab talvine põud. Septembris on vett jõgedes väga vähe või pole üldse. Vihmaperioodil võib imetleda värvikirevate lillede rikkust. Loomade võimalused ellu jäämiseks sõltuvad oskustest vihmaperioodi
Juhul kui passiivsurve mobiliseerimiseks vajalik paigutis on liialt suur, tuleb vähendada Rp;d suurust nii, et paigutis jääks lubatud piiresse. Horisontaalse nihkumise puhul on passiivsurve täielikuks mobiliseerimiseks vajalik paigutis vp tihedas pinnases 3 kuni 6 protsenti ja kohevas pinnases 5 kuni 10 protsenti vundamendi kõrgusest. Tegelikult mobiliseeritava passiivsurve (protsendina maksimaalsest) sõltuvus normaliseeritud paigutisest (tegeliku paigutise v ja passiivsurve täielikuks mobiliseerimiseks vajaliku paigutise suhe) on toodud joonisel 4.16. Lihkevastupanu arvutusväärtus liivpinnasel (dreenitud tingimused) ′ Rd = Vd tan δ k γ R ; h 100 ( 4.8)
1. sein on piisavalt tagamaks seina kinnituse; 2. sein on piisavalt tugev pinnasesurvest tekkivate paindemomentide vastuvõtmiseks; 3. ankurdatud seina puhul suudaksid ankrud vastu võtta neile langeva jõu; 4. oleks tagatud seina ja teda ümbritseva pinnase üldstabiilsus; 5. seina paigutused ja deformatsioonid jääksid lubatavatesse piiridesse. 19 Olenevalt paigutise suurusest ja suunast võib seina pinnal mõjuda aktiiv -, paigalseisu või passiivsurve. Joonisel 10.40 kujutatud üleni pinnases asuva seina mõlemal küljel mõjub juhul, kui seinale ei mõju mingit jõudu (P = 0), paigalseisusurve. Jõu suurenedes hakkab sein pinnases pöörduma mingi punkti ümber. Seina liikudes hakkab ühel pool seina järk-järgult mobiliseeruma passiivsurve, teisel pool seina langeb surve aktiivsurveni. Maksimaalse võimaliku jõu korral
asendit on võimalik kruviseadme abil muuta. Seina tagune täidetakse pinnasega, näiteks kuiva liivaga. Täitmise ajal tuleb sein hoida liikumatuna, muutes kruvi abil dünamomeetri asendit. Tähistame selleks vajaliku jõu P0, mida nimetatakse paigalseisusurvejõuks. Seejärel keerame aegamööda dünamomeetrit tagasi, lubades seinal pöörduda pinnasest eemale. Fikseerides nii dünamomeetri kui mõõtkella näidud, saame koostada graafiku jõu sõltuvuse kohta paigutisest (joonis 10.2). Paigutise tekkides kinnihoidmiseks vajalik jõud väheneb. Pärast seda, kui sein saavutab teatud paigutise, jõu vähenemine lakkab ja saavutab püsiva miinimumväärtuse P a, mida nimetatakse pinnase aktiivsurvejõuks. Jälgides pinnaseterade liikumist seina taga, kui jõud on saavutanud minväärtuse, saab täheldada, et see toimub ainult teatavas osas, mis jääb seina ja joone 4 vahele. Osakeste liikumine on võimalik ainult seal, kus pinnase nihketugevus on ammendatud
Fikseerides nii dünamomeetri kui mõõtkella näidud, seina või mõjuvad horisontaal- ja vertikaalsuunas. tingimusele vertikaaljõudude tasakaalu ja üldjuhul ka lõikude vahel saame koostada graafiku jõu sõltuvuse kohta paigutisest (joonis 6.2). 6.4.7 Graafilised võtted aktiivsurve määramiseks Maapind ei ole tekkivaid vertikaal- ja horisontaaljõude (joon5.12). Varuteguriks on Paigutise tekkides kinnihoidmiseks vajalik jõud väheneb. Pärast seda, kui alati tasapind, vaid võib olla keerukama kujuga murtud joontest koosnev nihketugevuse f suhe tasakaalu olekus mobiliseeritavasse sein saavutab teatud paigutise, jõu vähenemine lakkab ja saavutab pind. Maapinnale võivad mõjuda seejuures üksikud koormused. Sellistel nihketugevusse s. Nihketugevus f=c+tan
materjali purunemisega (joon. 5.25). Eriti iseloomulik on see suurema plastsusega savile. Purunemine toimub antud pinnasele teatud kindla deformatsiooni korral olenemata sellest millise aja vältel see deformatsioon saavutati. Deformeerudes muutub pinnase struktuur (osakeste omavaheline paigutus ja orientatsioon), arenevad mikropraod ja purunevad osakeste vahelised sidemed. See protsess ei sõltu niivõrd pinge suurusest kuivõrd just paigutise suurusest. Igitugevus on nihkepinge suurim väärtus, mille puhul ei teki veel purunemisele viivat püsiroomet. Joonisel 5.26 on esitatud Bjerrumi andmed katsetulemustest Drammeni saviga tugevuse vähenemise kohta ajas. 1 ,1 1 ,0 max max10 0 ,9 / 0 ,8 0 ,7
füüsikalised omadused, tugevuse ja deformeeritavuse parameetrid; - andmeid pinnasevee taseme ja selle sesoonse muutumise kohta. 3. G E O T E H N I L I S E P R O J E K T E E R I M I S E A L U S E D 3.1. PIIRSEISUNDID. Vundamentide projekteerimisel tuleb lähtuda nii kande- kui ka kasutuspiir- seisundist. Kandepiirseisundi tekkimine, st pinnase purunemine vundamendi all, põhjustab vundamendi ülisuure paigutise ja sellele toetuva konstruktsiooni purunemise. Kandepiiseisundi tekkimist vältiv vajalik varu luuakse osavaruteguritega, mida rakendatakse koormustele ja pinnase omadustele. Kasutuspiirseisundi nõuete mittetäitmine ei põhjusta avariiolukorda, kuid häirib ehitise normaalset kasutamist. Vundamendi esialgsed mõõtmed määratakse EPN järgi vundamendi kandevõi- mest lähtudes. Vaikimisi eeldatakse, et kui kandepiirseisundi mittetekkimine on
annaabi.ee 
