jms) või nende suurtel geoloogiliselt erinevatel osadel sarnastes kliimaoludes kujunenud looduskompleksid ehk geokompleksid ehk geosüsteemid, mis võivad hõlmata tuhandeid ruutkilomeetreid. Jääajajärgsel ajal on maastikke kujundanud erinevad tegurid (näiteks lainetus, üleujutus, soostumine, erosioon, karstumine). Rajoonisiseste iseärasuste alusel eristatakse allrajoone ehk paikkondi. Väiksemad hierarhilised maastikuüksused on paigastikud, paigased ja paigad. Paik on ühel pinnavormi osal või väikesel pinnavormil kujunenud ühesuguse pinnakatte, veerežiimi, mikrokliima, mulla ja taimkattekooslusega väikseim maastikuüksus. Paigas on keskmise suurusega pinnavormil (künkal, nõos, väikesel tasandikul, orus jms) kujunenud geosüsteem. Paigastik on suuremal pinnavormil (paetasandikul, moreenitasandikul, mõhnastikul jms) kujunenud maastikuüksus. Igas paigastikutüübis valdavad mingid kindlad paigased.
(NB! See väga oluline saarte biogegraafia teoorias). ühest paigast teise on erand, mitte reegel. Erinevatel liikidel liikumiskiirus, _ Muude kasvukohtade pindala on (1-p)m2. Eeldatakse, et paigased, mis populatsioonile sobivad on ühesuguse kohanemisvõime, vastupanuvõime ja ka seosed _ Kui p kasvab hakkavad huvipakkuvat kasvukohta iseloomustavad kvaliteediga ning sündimus-suremus on kõikides paigastes ühesugune. teiste liikidega erinevad. ruudud liituma ja kasvukohtade üldarv vähenema. Loodusmaastikes samale populatsioonile sobivad kasvukohad,
(Arold 2005). Põhjast ja läänest piirab Lääne-Eesti madalikku Läänemeri, idast Põhja-Eesti lavamaa ning lõunast Pärnu Joonis 1. Lääne-Eesti madalik madalik. Kaguosas on Lääne-Eesti madalikul lühike ühispiir ka Kõrvemaaga (Läänemaa maastikud). Piir on aga raskestimääratav,sest kahe naaberrajooni paigased vahelduvad mitme kilomeetri laiuses siirdevööndis (Arold 2005). Lääne-Eesti madalikku kuuluvad ka arvukad väikesed saared Väinameres ja Liivi lahe põhjaosas. Lääne-Eesti saarestikku ja Lääne-Eesti madalikku eraldab nende vahel asuv vagumus, mis kulgeb Hari kurgust Suurde väina ja on Kesselaiu lähedal 23 m sügavune (Läänemaa maastikud). Vaadeldav ala oli jääst vabanedes tunduvalt madalam kui nüüdisajal
*Seire ülesanne on jälgida intensiivselt toimuvaid rannaprotsesse, selgitada välja arengutendentsid. *Seiretöödega selgitatakse välja rannikupiirkondade võimalik areng, antakse prognoos kogu ranniku arengule *Seire ülesanne on jälgida rannikumeres ohtlike ainete sisalduse muutuseid, hinnata merekeskkonna saasteseisundit. 10. Millised on maastike seire peamised ülesanded? *Rannikumaastike seire käigus kaardistatakse seirealade maakate, paigased ning koostatakse maastikuprofiilid. *Põllumajandusmaastike seire eesmärgiks on ülevaate saamine erineva intensiivsusega põllumajandusmaastike struktuuri teisenemisest, kõlvikute ökoloogilisest seisundist. *Jälgitakse kimalaste kui looduslike põhitolmeldajate olukorda põllumajandusmaastikes, nende liigilise koosseisu ja arvukuse muutusi. 11. Millised on taimekoosluste seire peamised ülesanded? *Seire keskendub olulisematele elupaigatüüpidele:loopealsed, rannaniidud, rabad jms
Tihti samastatakse järgmise üksusega, kuid on sellest pisut suurem ja tekkepõhjused on enamasti mitmesuunalised. PAIGASTIK-geokompleks, mis on kujunenud ühe morfogeneetilise reljeefitüübi s.t. valdavalt ühe loodusliku teguri (mandriliustiku, mere, tuule, taimkatte jt.) toimeprotsesside läbi kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul, luitestikul, paetasandikul, moreentasandikul, orustikul, sootasandikul jt.). Igas paigastikutüübis on oma pindalaliselt domineerivad paigased, mille nimetus kajastub ka tüübinimetuses. PAIGAS- ühel mesoreljeefivormil - künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigas on oma olemuselt paikade territoriaalne süsteem, millel on vete liikumise, lahustunud ja tahkete ainete edasikande ühesugune iseloom ning kasutuseeldused. PAIK-geokompleks, mille piires kõik vastastikku seotud maastikukomponendid on esindatud oma
annaabi.ee 
