kipsplaatkonstruktsioonide. • Sobib nii vahelagedesse kui ka kipsplaatseintesse. • Parandab konstruktsiooni helipidavust kuni 20 dB võrra. Gyproc AP-25 akustilise profiili • AP-25 puhul peab paigaldamine ja kasutamine seinas karkassipostide samm • Paigaldamine on konstruktsioonis lihtne. olema 600 mm. • Tuleb jälgida • Risti asetseva AP- paigaldusjuhiseid. 25 profiili samm • Kinnitada täpselt ja 400 mm. läbimõeldult. • Tavaliselt • Kommunikatsioonid kasutakse sellisel ei tohi olla juhul kahte kihti kontaktis AP-25 kipsplaati. profiiliga. Raskeid esemeid, nagu näiteks köögikappe, ei tohi kinnitada akustilise profiiliga seina külge! Gyproc AP-25 akustilise profiili paigaldamine ja kasutamine laes • AP-25 profiilid paigaldatakse ühe-ja
mikrokonvektsiooni nende sees. Valgusavad, paigaldised, läbiviigud ja liited *Kui katusesse (katuslakke) on vaja teha valgusavad, tuleb need konstrueerida nii, et oleks täidetud katusele esitatavad põhinõuded, st et oleks tagatud katuse veepidavus, vajalik soojapidavus, tuulutus, vee-eemaldus jne. * Tööstuslikult valmistatavate avatäidete (katuseaknad, kuplid) puhul tuleb järgida valmistaja poolt antud paigaldusjuhiseid. *Siseruumi õhu pääsemist katusealusesse tuulutusruumi tuleb läbiviikude kohal takistada samaväärselt muu osaga. KATUSEUUGID e. VINTSKAPID Katuseuugiks nimetatakse katuseküljele ehitatavat akna või uksega välhaehitist. Vintskapp ei tohik olla liialt suur. Eriti tuleb hoiduda liialt kõrgete uukide ehitamisest. Uugiakende normaalkõrgus on umbes 100cm. Samuti ei tohi uuk asuda liialt räästa lähedal,
Soojustuseks on 150 mm vahtpolüstüroolplaat, mis on kaetud mineraalkrohviga raabitsvõrgul. Esimese korruse vaheseinad laotakse 100 mm fibo kergplokkidest. Kõik fibo kergplokkidest seinad armeerida fibo bi-armatuuriga, siseseinad siduda välisseintega müüriseotise ja armeerimise teel. Kandvates seintes kasutada E-Betoonelemendi kandvaid silluseid, sillustele valada otste alla betoonpadjad. Mittekandvates seintes võib kasutada fibo silluseid, jälgides täpselt tootja paigaldusjuhiseid. Teise korruse vaheseinad on 42 mm metallkarkass-seinad kivi- või klaasvill heliisolatsiooniga, kaetud kahekordse kipsplaadiga ja tapetseeritud või värvitud. Niisketes ruumides on siseviimistluseks keraamiline seinaplaat. 7 1.3.3. Vahelaed, laed, trepid ja põrandad. Elamu esimese korruse põrand ja vahelagi on projekteeritud EP6 220 mm
kruve või spetsiaalseid kinnitustange. 10. Juhul kui karkassiposte on vaja jätkata, surutakse need asümmeetriliselt teineteise sisse ja kinnitatakse kruvidega. B: Gyproc AP-25 akustilise profiili paigaldamine seina Gyproc akustiline porfiil AP-25 parandab oluliselt konstruktsioonide helipidavust. AP-25 profiili kasutamisel on helide kandumise võimalus läbi karkassikonstruktsiooni viidud miinimumini. Karkassi paigaldamine on lihtne, kuid sealjuures tuleb täpselt järgida paigaldusjuhiseid. AP-25 peab olema kinnitatud täpselt ja läbimõeldult. See ei tohi olla seinakonstruktsiooni ,,kiilutud", seinas asetsevad kommunikatsioonid ei tohi olla kontaktis AP-25 profiiliga, vastasel korral ei saavutata soovitud helipidavust. AP-25 kasutamise puhul konstruktsioonis peab karkassipostide samm olema 600 mm ning sellega risti asetseva akustilise AP-25 profiili samm 400 mm. Tavaliselt kasutakse sellisel puhul kahte kihti
Kivivilla võib kasutada ka väga kõrgetel temperatuuridel ning see funktsioneerib hästi ka maa-aluse keltsaisolatsioonina. Isolatsiooni õige paksus erinevate konstruktsioonide, nagu näiteks seinte, pööninguvahelae, alumise põranda jms jaoks määratakse kindlaks nn U-väärtuste alusel. Selleks, et soojusisoleermaterjalid funktsioneeriksid neile ettenähtud viisil, tuleb järgida täpselt materjalide kasutus- ja paigaldusjuhiseid, et vältida näiteks niiskuse sattumist isolatsiooni sisse. Omadustest lähemalt: Soojusjuhtivus - Soojusjuhtivustegur (-väärtus) sõltub temperatuurist. Kivivillal on head soojusisoleerivad omadused, mis ei kao ka kokkupuutel tulega.Temperatuuri langus kivivillas ekstreemsete temperatuuride tingimustes on piisavalt suur selleks, et teisel pool kivivilla asetsevad materjalid jakonstruktsioonielemendid oleksid süttimise eest kaitstud.
Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus
annaabi.ee 
