võttes sisse sinihapet. Harry soovitab Dorianil Sibyl võimalikult kiiresti unustada ja temaga õhtul ooperisse pidutsema tulla ning Dorian ongi otsustanud, et tema elu saab nüüdsest valitsetud olema vaid kirgedest. Järgneva 18 aasta jooksul eksperimenteerib kõikvõimalike pattudega, olles haaratud Lord Henry kingitud raamatust. Ühel õhtul külastab Basil Doriani, et pärida temalt aru levivate kuulujuttude kohta pahelisest elunautlemisest. Dorian ei eitagi oma liiderlikkust ning viib Basili portree juurde, mis on nõnda võigas kui noormehe sooritatud patud kokku. Vihastudes süüdistab Dorian Basilit oma saatuses ning pussitab kunstniku surnuks. Seejärel santazeerib Dorian oma keemikust sõpra Alan Campbelli, et ta muudaks Basili laiba olematuks. Lootes põgeneda oma südametunnistuse eest, hulgub Dorian oopiumiurgastes. James Vane on aga samuti merelt naasnud ning püüab tabada Doriani, kui kuuleb
Wagneri laulja peab omama tugevat väljendusrikast häält ja head tervikutunnetust. · Tema harmoonias, mida peetakse romantilise harmoonia tipuks, on palju lahendamata dissonantside ahelaid ("lõppematu meloodia"). Pingestatud helikeele kõrgpunktiks on ooper "Tristan ja Isolde". · Alates "Lendavast hollandlasest " kirjutas Wagner oma libretod ise. Ta oli veendunud, et ooperite sisu peab olema minevikust (saksa mütoloogiast), mitte pahelisest kaasajast. Tetraloogia "Niebelungide sõrmus" libreto on Wagner kirjutanud saksa eepose põhjal. "Niebelungide sõrmuse" osad on "Rheini kuld" 1852-54, "Valküürid" 1852-56, "Siegfried" 1851-71, "Jumalate hukk" 1848-74. Põhiteemaks on Reini jões asuv kuld, millest valmistatud sõrmus annab võimu terve maailma üle. Kuid selle eest tuleb ka tasu maksta: Lehekülg 7 tuleb lahti öelda inimlikest tunnetest ja lõpuks kulla jõu läbi hukkuda.Kulda ihaldavad
Orkestril on ka iseseisvaid vahepalu, mida mängitakse sageli kontsertidel. Wagner võitles lauljate ülemvõimu vastu. Ta leidis, et laulja täiendab orkestrit, mitte ei valitse ooperi üle nagu see tollal tihti juhtus. Wagneri laulja peab omama tugevat väljendusrikast häält ja head tervikutunnetust. Alates "Lendavast hollandlasest " kirjutas Wagner oma libretod ise. Ta oli veendunud, et ooperite sisu peab olema minevikust (saksa mütoloogiast), mitte pahelisest kaasajast. Tetraloogia "Niebelungide sõrmus" libreto on Wagner kirjutanud saksa eepose põhjal. Elu viimastel aastatel tegeles Wagner usuküsimustega. Ta oli veendunud, et ainult religiooniga seotult võib muusika saada tõeliseks kunstiks ("Kunst ja religioon"1880). Pjotr Tsaikovski Sündis 25. aprillil 1840. a. Uraalides. Tema isa, mäeinsener, oli tehase direktor. Esimesed
ebamajanduslikkuse tõttu ning laste koolitamine on toodud talule tohutud võlad. Talu päästjaks saab pere noorim poeg Jaan, keda kujutatakse ideaalse peremehena. Kiindumuse pärast talutöösse peetakse Jaani saamatuks ja juhmiks, kuid tegelikult on ta taibukas ning kalkuleeriv peremees. ,,Talulastes" kohtame samasugust tööpaatost nagu ,,Kurgsoos" ja ,,Maas", kuid sellel puudub endine veenmisjõud. Taluelu kujutamine on pidulik ja kriitikavaba. Veelgi ühekülgsem on ,,Talulaste" pilt pahelisest linnaelust. Romaanis näeme episoodiliste kujudena paljusid agulielanikke, keda on aga valgustatud autori tendentsliku ,,miks ei lähe maale"-vaatenurga alt. Kõigi nende ideelis-kunstiliste puuduste tõttu jäävad kõne all olevad romaanid ainult vähenõudlikuks ajaviiteromaanideks. Analoogilistele kontseptsioonidele baseerub ka Rohu suvitusromaan ,,Kuldsed päevad" (1939), kus esikohal on minajutustaja intiimne vahekord loodusega. 13 R
vaid seoses sellega. Ühk maised ja matreiaalsed tegurid mõjutavad teda. Ei ole vaba mõjudest. Sajandi vahetusel järgmine kelmiromaan. Mateo Aleman ,,Guzman de Alfarache". Sündis 1547, suri vb 1614. Tormes ja... lähtepunkt oli rahulolu, selles romaanis aga moraalne lähtepunkt. Näitab, kuidas peategelane pärat üles-alla liikumist elab läbi suuri kannatusi ja ühel ööl otsustab, et saab heaks ja jätab senise elu maha. Pärast seda hakkab jutustama oma pahelisest teekonnast. Esimene osa ilmus 1599, teine 1604. Quevedo ,,Don Pablose elukäik" 1626. ,,Suenos" (unanäod) 1627. Espinel ,,Marcos de Obregon". Kunstiinimese eluteekond. H.J.Ch. von Grimmelshausen ,,Simplicissimus" 1668. (1672 1766 elas) Klassikaliselt hispaania kelmiromaanilt saanud aluse. Aga toob sisse ka fantastikat ja huumorit. Mitte ainult realistlik olustikukirjeldus, vaid ka filosoofiline plaan on kelmiromaanis olemas.
annaabi.ee 
