67. Mida tähendab soorituse saaja kohustus loovutada nõue, mis soorituse saajal on III isiku vastu ning kui suures ulatuses on nõude loovutamist õigus nõuda? B ostetud koer hukkus C süül, kuid B ei ole kahju hüvit nõuet veel maksma pannud. Sellisel juhul peaks § 1032 lg 1 l 2 järgi loovutama B A-le need nõuded, mis tal on C ja kindlustusandja vastu. Muidu olukord, kus B annab koera A-le ja nõuab ise raha C-lt või KA-lt. 68. Mida tähendab soorituse saaja pahausksus, kuidas pahausksust hinnata piiratud teovõimega isiku tehingu korral ning mis hetkest tuleks lugeda soorituse saajat pahauskseks tehingu tühistamise korral? Pahauskne juhul, kui soorituse saamise ajal teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad aluse saadu tagasinõudmiseks. Saaja võib muutuda pahauskseks ka pärast soorituse saamist e saab millalgi hiljem teada, et esinevad alused saadu tagasinõudmiseks. Piiratud teovõimega saaja puhul hinnatakse tema seadusliku esindaja pahausksust
Hea usu põhimõte (bona fidei) tähendab, et lepingupooled peavad igal juhul jälgima ühiskonnas üldlevinud ja heaks kiidetud printsiipe. Seaduse (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 138 lg 2) järgi ei tohi oma õigusi teostada eesmärgiga tekitada kellelegi kahju. Hea usu põhimõte tõuseb päevakorrale siis, kui poolte vaidlus taandub küsimusele, kas nii on õiglane ja eetiline. Praktikas tasub vaidluse korral hea usu põhimõttele tugineda siiski viimases järjekorras, kuna pahausksust on sageli keeruline tõendada ning ka siis peab kohus langetama väärtusotsuse, mille ennustamiseks tuleb kohtuniku mõtteid lugeda. Näiteks ei ole hea usu põhimõtte rikkumine, kui asi müüakse harilikust hinnast oluliselt kallimalt, kuigi võib tekkida tunne, et see pole õiglane. Oluline on märkida, et lepingu kehtivust hea usu põhimõtte rikkumine ei mõjuta, kuid see võib kaasa tuua lepingust tuleneva nõude rahuldamata jätmise kohtumenetluses
vabastamise aluseks käesolevas tsiviilasjas. Ainult täitemenetluses saaks kontrollida lakiproove. Apellatsioonikohus leidis õigesti, et TsK § 448 lg 1 ei reguleeri pooltevahelist õigussuhet. Kuid õige ei ole ka teistkordselt samas vaidluses kohaldada AÕS § 84 lg 2 alusel vindikatsiooni. Apellatsioonikohus ei ole viidanud 19. oktoobri 1995. a kohtuotsusega tuvastatud asjaolule, mis AÕS § 35 lg 2 kohaselt kinnitaks kostja valduse pahausksust. Apellatsioonikohus rikkus TsMS § 242 lg 2, mis keelab vaidlustada asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega teises tsiviilasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised. Kostja ei saanud olla pahauskne valdaja. Detsembris 1992. aastal koostatud vara üleskirjutamise ja arestimise aktist nähtub, et võlgniku vastutavale hoiule anti võlgniku varana 10 100 kg PF lakki. Arestitud vallasvara hoidmist reguleerib täitemenetluse seadustik. Hoidja vastutus sätestatakse
See küsimus on eelmise küsimuse jätkuks – olukord on sama, kuid C ei ole veel B-le kahjuhüvitist välja maksnud. Sellisel juhul võiks asuda seisukohale, et A-l on B vastu nõue, et B loovutaks talle oma kahju hüvitamise nõude C vastu. Selline nõue võiks piirduda või olla sama suur, kui maksimaalselt hüvitis § 1032 lg 2 järgi, mis kohustab hüvitama saadu väärtust, kui asja ennast ei saa tagasi anda. 68. Mida tähendab soorituse saaja pahausksus, kuidas pahausksust hinnata piiratud teovõimega isiku tehingu korral ning mis hetkest tuleks lugeda soorituse saajat pahauskseks tehingu tühistamise korral? Saaja on pahauskne siis, kui ta soorituse saamise ajal teadis või pidi teadma, et sooritusel õiguslik alus puudub ehk siis eksisteerivad alused soorituse tagasi saamiseks. Saaja võib saada ka pahauskseks pärast soorituse saamist, lähtuda võib seadusliku esindaja teadmisest või teadma pidamisest.
ajast. Seega peab vallasasja omandaja olema heauskne, kuni omandamise teised eeldused on täidetud. Seega ka AÕS §-des 93 ja 94 toodud asjaoludel saab heauskne omandamine toimuda vaid siis, kui omandaja on heauskne nii asjaõiguskokkuleppe sõlmimise ajal, kui ka otsese valduse saamise ajal. Heauskse omandamise eelduste olemasolul peab hageja tõendama omandaja pahausksust. Riigikohtu otsus 3-2-1-94-13, pöörata eelkõige tähelepanu p 12-17 AÕS § 80 alusel ei ole võimalik rahuldada hagi asjade kaudse valdaja vastu. Hagi rahuldamine otsese valdaja vastu sõltub sellest, kas asja kaudse valdaja valdus on seaduslik. (p 13) Juhul, kui hageja nõuab AÕS § 80 alusel asja välja otseselt valdajalt ning kostja (otsene
annaabi.ee 
