on nim ka saartelaulikuksrand, meri, linnud jms; esindatud kõik aastaajad Tuglas(1886-1971) Sündis Tartumaal. Õppis Maaritsa vene kihelkonnakoolis, Uderna ministeeriumikoolis, Tartu linna-kool, Hugo Treffneri gümnaasiumis. Esimene trükki läinud lugu "Siil" ilmus 1901. Töötas Kitzbergi kaastöölisena Postimehes. Koostas Noor-Eesti väljaandeid. 1905 arreteeriti, vanglas kirjutas luuletuse "Meri". Oli Soomes paguluses. elas ka Pariisis, pagulusperiood lõppes 1917. Sõjajärgsetel aastatel kirjanduselu peamisi korraldajaid, kirjandusrühmituse Siuru rajaja, Ilo ja Tarapita toimetaja ning tegutses ka loovkirjanikuna. Eesti Kirjanike Seltsi esimees. 1946 anti talle rahvakirjaniku aunimetus. 1917 kodumaale naaste soli hinnatud kultuuritegelane ja novellist, vahepeal langes põlu alla, kuid pärast Stalini surma uuesti hinnatud. algusaastatel viljeles realismi. tähtis osa loomingu mängis 1905-1907 aasta revolutsioon ja pagulusaastad
sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) o 1943. aastal kevadel astus Karl Ristikivi saksa sõjaväkke, vabatahtlikuna ootas teda esialgu staabitöö ja ta lootis, et ei pea minema rindele. Puhkuse saanud, põgenes Ristikivi sama aasta novembrikuus Soome ja siirdus 1944. aasta septembris edasi Rootsi. Karl Ristikivi pagulusperiood o Esialgu elas ta lühemat aega Sigtuna põgenikelaagris, seejärel elas ja töötas Uppsalas. o Alates 1947. aastast töötas ta Stockholmis. o Töötas pikka aega haigekassa ametnikuna. o Kohe sõja järel 1946 - 1947 ilmusid Rootsis romaanid: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena) o "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt").
peajagu üle. Karl Ristikivi oli esimene tõeline linnakirjanik. 1940. aastal valmis teine linnaromaan "Õige mehe koda", 1942. aastal järgnes romaan "Rohtaed". 1943. aastal kevadel astus Karl Ristikivi saksa sõjaväkke, vabatahtlikuna ootas teda esialgu staabitöö ja ta lootis, et ei pea minema rindele. Puhkuse saanud, põgenes Ristikivi sama aasta novembrikuus Soome ja siirdus 1944. aasta septembris edasi Rootsi. Algas Ristikivi pagulusperiood. Ta oli üks ligikaudu 80 tuhandest eesti põgenikust, vaba, kuid taas võõras, "teine". Esialgu elas ta lühemat aega Sigtuna põgenikelaagris, seejärel elas ja töötas Uppsalas. Alates 1947. aastast töötas ta Stockholmis, 1950. aastast kuni surmani elas Ristikivi Karl Ristikivi põgenemine Stockholmi eeslinnas Solnas, töötas pikemat reisides aega haigekassa ametnikuna. Puhkused kulusid tavaliselt reisides, kuid
kujutatakse eesti talupoegade linnastumist, "Õige mehe kojas" ("Võõras majas") eesti soost kaupmeeskonna üht arengukäiku ja "Rohtaias" haritlaskonna (antud teoses koolmeistri) kujunemisteed. 1943. aastal kevadel astus Karl Ristikivi saksa sõjaväkke, vabatahtlikuna ootas teda esialgu staabitöö ja ta lootis, et ei pea minema rindele. Puhkuse saanud, põgenes Ristikivi sama aasta novembrikuus Soome ja siirdus 1944. aasta septembris edasi Rootsi. Algas Ristikivi pagulusperiood. " Ja kui nad küsivad, miks ma ei tulnud, ütle, et mina ei saa käia nooltega sunnitud teed relvis valvuri saatel". Ta oli üks ligikaudu 80 tuhandest eesti põgenikust, vaba, kuid taas võõras, "teine". Esialgu elas ta lühemat aega Sigtuna põgenikelaagris, seejärel elas ja töötas Uppsalas. Alates 1947. aastast töötas ta Stockholmis, 1950. aastast kuni surmani elas Ristikivi Stockholmi eeslinnas Solnas, töötas pikemat aega haigekassa ametnikuna. Puhkused kulusid
Käis Taanis ja Saksamaal teatritööga tutvumas. Rahvusromantiline periood. Ibseni varasem looming käsitles Norra ja Skandinaavia ajalugu (kaasajas ei leidunud kangelasi). Tähtsad pole mitte faktid, vaid näidata ajaloos peituvaid võimalusi. · Näidend draama "Helgolandi sõdalased". Püüdis vaatajaid varjatud kujul mõjutada, eesmärk panna neid mõtlema. Ibsen ei leidnud tunnustust, tema patriotism jäi võõraks. Vabatahtlikult lahkus Norrast 27 aastaks. Elas Itaalias ja Saksamaal. Pagulusperiood. Kirjutas edasi nii Norra teemadel kui ka üldinimlikel teemadel. Kirjutas kaasajast, käsitles sotsiaalseid probleeme. · Näidend värssdraama "Brand". Põhisõnum: ole, kes sa oled; ära lase maailmal end mõjutada. · Näidend värssdraama "Peer Gynt". Peategelane oli terve elu see, kes ta oli. See oli Ibseni viimane suurem värssteos. Edasi kirjutas proosavormis kaasajast, ühiskondlikest probleemidest. Teise perioodi tuntuim on · Näidend "Nukumaja". Ibsen pani aluse moodsale draamale.
Strindbergil pereprobleemid, meeste ja naiste vahelised suhted, Rootsi ajaloo sõlmpunktid. Ibsen Kujundas välja valdavalt proosavormis loodud kaasaja-ainelise sotsiaalse ja psühholoogilise rõhuasetusega draama. Henrik Ibsen, 1828-1906, Norra. Rahvusromantiline periood. Ibseni varasem looming käsitles Norra ja Skandinaavia ajalugu (kaasajas ei leidunud kangelasi). Tähtsad pole mitte faktid, vaid näidata ajaloos peituvaid võimalusi. Pagulusperiood. Kirjutas edasi nii Norra teemadel kui ka üldinimlikel teemadel. Kirjutas kaasajast, käsitles sotsiaalseid probleeme. "Peer Gynt" (1867) Peer Gynt käsitleb inimese elu mõtet, tema kohustusi teiste inimeste vastu. Näidendis kasutab Ibsen norra rahvapärimusi trollide kohta, kuid siin omandavad muistendkujundid sümboli tähenduse. "Nukumaja" (1879) räägib naiste õigustest. Peategelasesse Norasse oli juba isa suhtunud
Tartus oma asju, vaid ka Läänemaal, Vigalas, Märjamaal, lõpuks jõuab Tallinna. Seal üks salajane koosolek, selle koosoleku osavõtjad, kes politseile vahele jäid, pandi vaglasse. Pandi Patarei vanglasse, seal istus 3 kuud. Korra oli Tartus ka kinni, aga hoiatuse läbi lasti vabaks. Kaks väga segast institutsiooni, post ja raudee, paberid ei jõua Tartust Tallinna ja pääsebki ainult 3 kuuga. Kirjutab seal proosapoeemi ,,Meri", mis on väga kole asi. Lahkub Eestist ja algab tema pagulusperiood. 1905-1912 on tema pidevaks elupaigaks muu Euroopa. Peamiselt Soome, hiljem nii, et talved Pariisis, suved Soomes. Külastab võltsdokumente kasutades Eestit, sõpradele nuhtluseks seetõttu. Omandab paguluses põhjalikult soome ja prantsuse keele ja algab tema teadlik tutvumine Lääne-Euroopa kirjanduse ja kunstiga. Neil aastatel on Pariisis suurearvuline Eesti loomeinimeste kogukond. Ajad, kus Pariis oli ,,Pidu sinus eneses", kõik tunglesid sinnapoole, seal
annaabi.ee 
