1.Pagulaskirjandus sai alguse Saksa põgenikelaagris,arenes perioodil 1944-1990 väljapool okupeeritud Eestit. 2.Teise maailmasõja lõppedes sai paguluskirjanduse keskuseks Rootsi, Lundis Eestvedajaks oli Bernard Kangro. 3.Gustav Suits, Marie Under, Karl Ristikivi, August Gailit, August Mälk, Artur Adson. 4.- 5.sulaaeg 1956-1965 esteetiline tsensuur taandusja poliitiline tsensuur oli varasemaga võrreldes leebem. Seisakuaeg e. Stagnaaeg 1973-1985 võimuvahetus, mis tõi kaasa peataoleku. 6.suurenes tegutsemisvabadus tekkisid väiksed võimalused suhelda välismaailmaga 1957 algatatud raamatusari Loomungu raamatukogu
asjaajajana. Ta kirjutas ka artikleid Helsingis ilmunud eestlaste ajalehele ,,Eesti Looming". Ristikivi oli seotud ka vabariikliku vastupanuliikumisega nagu paljud selle aja kirjanikud. 1944.aastal läks aga olukord Soomes pingeliseks ning esimesel võimalusel sõitis Ristikivi Rootsi, uskudes, et kunagi pöördub ta tagasi oma kallile kodumaale. 4 Ristikivi elu paguluses. Ristikivi paguluskirjanduse algusperiood. Paguluses olles kirjutas mees peamiselt proosat ja belletristikat. Oma esimeste Rootsi-aastate lühijutud on kirjanik avaldanud sealsetes ajakirjades ,,Vabariiklane", ,,Välis-Eesti", ,,Kodukolle" ja ,,Sõna". Väga palju leidub nendes loomingutes filosofeerimist maailmavaatelistel teemadel ning usu sisendamine inimestesse, et veel ei ole kadunud kõik. Pagulasperioodi algust iseloomustavad kõige paremini teosed ,,Kõik, mis kunagi oli" ja ,,Ei
Realismilaadsemas stiilis on Juhan Smuuli rahvatükk " Juhnu Jõnn ehk Metskapten" ja rumalust naeruvääristav ,,Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi". Paguluskirjanduses ei juhtunud 1960. aastatel midagi kodueesti kiire elavnemisega võrreldavat, samas võib seda ajajärku pidada pagulusproosa kuld/ajastuks, mil loodi hulga kaalukaid teoseid. Ilmusid Karl Ristikivi ajaloolised romaanid, Bernard Kangro Tartu- romaanid ja muud ( A.Kalmus ,,Juudas"). Paguluskirjanduse funktsioon oli oluliselt muutumas : nostalgiat ja põgenemisega seotud õuduselamusi vajati üha vähem. Uus põlvkond pagulasi oli saanud täiskasvanuks kasvanud välismaal, nende eneseteostus polnud katkenud, vaid toimus normaalsetes oludes mistõttu vajati üha vähem jutustusi kodumaast ja üldse eesti kirjandust. KODUNE TÖÖ: valmistage ette järgmistele küsimustele. 1. Missugused muutused toimusid kultuurielus 1960ndail? 2. Mis on ridadevaheline poliitika? 3
Töötas ajakirjanikuna Riias ja Tallinnas. Ta oli Siuru asutajaliige. Vabadussõjas töötas sõjaametniku ja sõja kirjasaatjana. 1922- 1924 elas nii Saksamaal, Prantsusmaal kui Itaalias. Peale seda Tartus vabakirjanik. 1932-1934 oli ta Vanemuise direktor. 1932 abiellus Elvi Vaher-Nanderiga. Neil sündis tütar Aili. 1944 põgenes perega Rootsi. Looming: Üritas autori isikult tähelepanu eemale peletada. Viimastel elupäevadel põletas ta mitmeid tähtsaid tõendeid. Gailitil oli suur roll paguluskirjanduse väljakujunemisel. Varasemas loomingus oli ülekaal lühivormidel(Saatana karussell, Rändavad rüütlid, August Gailiti surm), leidus ka paar romaani(Muinasmaa, Purpurne surm). 1928 ilmus teos Toomas Nipernaadi, mida tõlgiti 9 euroopa keelde. Romaanid: Isade maa(1935), Karge meri(1938), Ekke Moor(1941)(Film, 1981), Leegitsev süda(1945). Paguluses ilmus 2 romaani: Üle rahutu vee(1951), Kas mäletad, mu arm? (1951-1959). Viimastes kajastub kodumaa kaotamise traagika
Nad suhtlevad TÜs ja Tartu kohvikutes, üliõpilasseltsis Veljesto (Talvik, Viiding, Kangro). Arbujalikkus = Alveri ja Talviku esindatud uusklassikalise vormiga luule, sümbolismipoolsem laad, tagasipöördumine „Noor-Eesti“ lätetele. Suur osa autoritest ei jää Eestisse. Neist, kes jäävad, kujunevad vaikiva või poolvaikiva vastupanu sümbolid. Talvik pannakse vangi, kus ta sureb. Alver on vaikivas olekus pärast II MS 20 a. Kangro läheb pagulusse ja hakkab paguluskirjanduse võrgustikku ja arbujate tõlgendust edasi kandma. Kangro kirjutab 1980ndatel „Arbujate“ aegu meenutava teose. Kangro on sellest seltskonnast ainus, kes tahab seltskonda rühmituslikuna näidata. Nõukogude ajal jääb „Arbujate“ ühisosa siiski alles. 14) Heiti Talviku luule 1930ndate noore lüürika iseloomulikem esindaja, arbujate sõpruskonna juhtisik. Esimesed värsid avaldas 1924.
Toob eesti proosasse uue teema eestlane linnas. Mis juhtub eestlasega siis, kui ta satub linna. ,,Tuli ja Raud", ,,õige mehe koda", ,,Rohtaed" kõige autobiograafilisem. Rohtaed ehk iluaed. Millal on inimesel õige aeg hakata oma iluaia eest hoolitsemiseks, alguses meil ikka tarbeaia tegemine (töö, pere loomine). Millal tuleb aeg tegelemaks asjadega, mis endale rahuldust pakuvad. Enese täiustamise probleem. Diloogia kirjutatud paguluses. ,,Kõik, mis kunagi oli" tüüpiline paguluskirjanduse esindaja. Annab tagasivaate viimastele hetkedele eesti vabariigis, suvine meenutus kõigest, mis Eestisse maha jäi. Unistustest, aga ette teada, et need kõik hukule määratud. Sõda tõmbab kõigele joone peale. Psühholoogiline pinge me teame rohkem, juba teame, et kõik määratud kaduma. ,,Ei juhtunud midagi" baasidelepingust, et tava inimesele ei tähendanud need midagi. Kuidas mõjutas inimeste tavaelu sõda. Septembris 1939 oli maailmasõda
annaabi.ee 
