ole ning seda ei kasuta ka ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Amet (UNHCR) Pagulus Eestis Alates 1997. aastast, mil Eestis võeti vastu pagulasseadus ja Eesti liitus ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooniga, on Eestile esitatud kokku 249 varjupaigataotlust (seisuga 31.05.2011). Eestis on varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus IduVirumaal, Illukal Eesti on andnud rahvusvahelise kaitse ehk pagulasstaatuse 45le inimesele. Afganistan (14), Vene Föderatsioon (9), Sri Lanka (7), Valgevene (3), Türkmenistan (2), Alzeeria (2), Tadzikistan (1), Uganga (1), Sudaan (1), Iraak (1), Somaalia (1), Nigeeria (1), Türgi (1), kodakondsuseta (1). Menetlusskeem Pagulaste sihtriigid Pagulaste lähteriigid Kes tegelevad pagulastega? Illuka vastuvõtukeskus
12 ületama saja piiri. 73 ehk 25% vastanut on arvamusel, et vastuvõetavate põgenike hulk peaks ületama viiesaja piiri. Küsimuse tulemusi kokku võttes võib väita, et vastanute arvates peaks Eesti vastu võtma maksimaalselt 500 põgenikku. (vt joonis 3) Pagulaste majutus ja toimetulek Eestis. Kolmandaks pidid vastajad avaldama arvamust, kes peaks vastutama pagulasstaatuse saanud isikute edasise toimetuleku ja majutuse eest Eestis. Valida tuli kolme vastusevariandi seast: • „Euroopa Liit” • „Eesti riik” • „Kohalik omavalitsus, kuhu pagulane paigutatakse” Suurem osa (200) vastanutest leidsid, et Eestisse vastuvõetud pagulaste majutuse ja toimetuleku eest peaks vastutama Euroopa Liit. 14 vastanut olid arvamusel, et pagulaste majutuse ja toimetuleku eest Eestis peaks vastutama kohalik omavalitsus, kuhu pagulane paigutatakse
Kongo DV, Kõrgõzstani, Kasahstani, Iisraeli ja Iraagi kodanikud. 2013. aastal sai Eestist varjupaiga seitse välismaaalst, kuid asüüli taotles kokku 97 inimest ehk kaks Süüria ja kaks Venemaa kodanikku, üks Afganistani, üks Pakistani ja üks Valgevene kodanik. http://www.pagulasabi.ee/sildid/varjupaigataotlejad Allikas 4. Varjupaigataotlused ja pagulasstaatuse andmine Eestis, Soomes ja Rootsis 2013. a 2013. a taotles varjupaika: 2013. a said pagulasstaatuse: Eestis 97 Eestis 7 Soomes 3238 Soomes 1800 Rootsis 54 259 Rootsis 29 000
pagulasestaatust vajaksid. Enamus asüülitaotlejatest, kes on pärit Serbiast, Makedooniast või Montenegrost aga on inimesed, kes tunnevad, et neid diskrimineeritakse nende päritolumaa tõttu. Nigeeriast ja Pakistanist pärit inimesed võivad olla mõlemat-nii majandusmigrandid, kui ka sõjapõgenikud, kes põgenevad vägivalla ja sõja eest. (Sõda käib riigi ühes pooles). Slaid 7: Euroopa Liidu riigid üheskoos pagulasstaatuse andnud pisut enam kui 1 miljonile inimesele, andes seega peavarju umbes 6% maailma pagulastest. Seega, Euroopa Liit võtab vastu vaid murdosa kõikidest inimestest, kes on olnud sunnitud oma kodud maha jätma ja teise riiki põgenema. Lääneriikides on vaid 14% kogu maailma pagulastest-enamik, 86% elavad arengumaades. Süüria kriis on selle ebakõla eriti ilmekalt esile toonud. Sellal kui Süüriast on põgenenud ligi 4 miljonit inimest, on Euroopa riigid vastu võtnud vaid 217 000 Süüria
sse negatiivselt veel avaliku halduse, riigikaitse ja sotsiaalkindlustuse, majutuse ja toitlustuse ning muude teenindavate tegevuste tegevusala (Statistikaamet, 2017). 2.2 Tööturg Saksamaa tööturg on liikunud rekordite kursil hõivatuid on rohkem kui kunagi varem. 2015. aastal oli töötusemäär 6,4% ja ka 2016. a esimesel poolel oli langus jätkunud, kuid aasta teises pooles võis töötus kasvada tulenevalt pagulasstaatuse saanute sisenemisest tööjõuturule. Töötus on olnud langustrendis ning peaks 2015. aasta kokkuvõttes jääma 6,5% juurde. Kõrge tööga hõivatus on Saksamaal toonud kaasa sektoriaalse tööjõupuuduse, mis on kõige teravam tehnilist või IT-alast väljaõpet omavate inimeste osas (Välisministeerium, 2016). Eesti töötuse määr oli 2017. aasta II kvartalis 7%, tööhõive määr 66,9% ja tööjõus osalemise määr 72%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2016
annaabi.ee 
