sellele, et mõned praeguse Nepali alad on olnud asustatud juba kümneid tuhandeid aastaid. Müüdid räägivad Kirati rahvast, kes elas sajandeid Katmandu orus, ja tema 29 kuningast, kes rahvast valitsesid. Budism saabus Nepali varakult ning on väidetud, et Buddha koos oma õpilase Anandaga külastas Katmandu orgu ja peatus mõnd aega Patanis. Umbes 2. sajandil e.Kr. külastas Katmandud suur budistist India keiser Ashoka. Pärimuse järgi püstitas ta neli stuupat (pagoodi) Patani ümbrusesse ning laiendas suuri Bodhnathi ja Swayambhu stuupasid. Himaalaja : Nepali piiridele jääb umbes kolmandik Himaalaja mäestiku kogupikkusest. Sinna hulka kuuluvad 10 maailma 14st kõrgeimast mäetipust, mis kõik kõrguvad üle 8000 m. Nende mägede maad haritakse kuni umbes 2700 m kõrguseni ehk pilvepiirini. Selle tulemusena on kõrgem parasvöötmeline mets, mis sellest piirist kõrgemale jääb, päris ilusti säilinud. Sisemised orud on need, mis
Keelatud linn, mis oli koduks Hiina viimase kahe dünastia valitsejale. Koobastempel: Koobastempel, ainuomane budistlikule jumalateenistusele, võeti üle Indiast. Alates 4. ja 5.sajandist pKr. pärinevad koobastemplid on säilinud Hiina kõigis osades. Pagood: Koos kloostri ja koobastemplitega on pagood üks kolmest olulisest India budistlikust arhitektuurivormist, mis toodi SiseAasia kaudu Hiinasse. India pagoodi prototüüp on sama, mis oli esialgselt munakujulise kupliga muldküngas, mida kasutati reliikviate hoidmiseks. Aja jooksul hakati stuupasid ehitama kivist ja selle kuplit hakkas troonims mitmekorruseline ornamentaalne mast. Hiina linnavärava torn ühendatistuupaga ja saadigi pagood kõrge ehitis, mis koosnes mitmest korrusest (igat korrust märkis eenduvate räästastega katus) ning mida kattis katus
Shwedagoni pagood Birma pealinnas (Ranguunis) on üks kõige austatumaid budistide pühapaiku maailmas. Click to edit Master text styles See on sihtpaigaks buda Second level Third level palveränduritele ja Fourth level munkadele, kes soovivad Fifth level pagoodi pühas ümbruses palvetada ja mediteerida. Shwedagon rajati 6-10. saj. vahel budistliku keskusena, viimane suurem ümberehitus 1796.a. Suur pagood 98m kõrgune. Pagood on kaetud Click to edit Master text styles kuldlehtedega, tipus paiknevalt Second level "vihmavarjult" ripuvad alla Third level
Tänapäevaks peaaegu kokkukasvanud kolm kuulsat nevarite linna (Katmandu, Patan ja Bhaktapur) olid 13.-18. sajandil tegelikult rivaalitsevad linnriigid. Igaüks oma kuninga (kõik nad olid Mallad), kuningapalee ning selle ümber ehitatud templite väljakuga. Vaid väike osa Patani südalinnast iseloomustab kultuuriväärtuste hämmastavat kontsentratsiooni. Krishna Mandir esindab India moguliarhitektuuri mõjusid, Yoganarendra Malla sammas - kobra kaitsmas kuningat, pagoodi stiilis väiksem Vishnu tempel ja kohe tema taga paistev Jagannarayani tempel. Edasi hindu sikhara-stiilis Narsingha tempel ning Hari ankari tempel. Nevari rahvas on kummaline sulam indo-aaria ja tiibeti-birma mõjudest. Nende keel erineb tiibeti, nepaali või hindi keelest ning nende poolt loodud kultuuripärandki on unikaalne. Just siit pärinevad näiteks Hiinale ja Jaapanile hiljem nii iseloomulikuks saanud paljukatuselised pagood-stiilis templid. Katmandu paleeväljakul on
budistidele sama, mis Meka moslemitele), Sigiriya kalju, uusaastapidustused 13. aprillil, rannad. Malaisia : Malaisia on KaguAasiat külastavate turistide peamine sihtkoht, aastas käib seal üle seitsme miljoni turisti, kasvab ärireisijate osakaal. Peamiselt külastatakse idaranniku troopilisi randu, matkatakse Cameroni mägismaal (Malaisia kesklääneosas) ja Borneo saare maailma vanimates vihmametsades. Kambodza : Kambodzas on kokku loetud 3371 pagoodi, millest 90 asub pealinnas Phnom Penhis. Sihanoukville on ainuke korralik valge liivaga randadega kuurortlinn Kambodzas (hea paik puhkuseks, päevitamiseks, ujumiseks ja pidutsemiseks). Sihanouk Ville`st on võimalik käia ka mitmete vaatamisväärsuste juures: Kosk asub 15 km kaugusel Sihanoukvillest ning on väga huvitav koht vihmaperioodil ja väga populaarne nii kohalike kui turistide seas. Reami RP on tuntud oma ilusa looduse 24 poolest (20 km kaugusel Sihanoukvillest) ning
Sellal kui Daidalos, see jõu sümbol, mõõtis ja Orfeus, see mõistuse sümbol, laulis, hakkasid kirjatähte tähendav sammas, silpi märkiv kaarvõlv ja sõna sümboliseeriv püramiid üheaegselt geomeetria seaduse ja poeesia seaduse põhjal liituma, grupeeruma, ühte sulama, langema ja -tõusma, maa peal üksteise kõrvale asetuma, taevasse tõusma, kuni lõpuks sajandi valitseva idee kohaselt korda läks kirja panna neid imelisi raamatuid, mis olid ühtlasi ka imelised ehitused: Eklinga pagoodi, Ramsese mauseoleumi * Egiptuses, Saalomoni templit. Sõna, see emamõte, ei avaldunud üksnes ehituste olemuses, vaid ka nende vormis. Nii polnud Saalomoni tempel ainult pühakirjale kaanteks, ta oli pühakiri ise. Preestrid võisid igast ta kontsentrilisest vööndist välja lugeda silmale tajutava ja mõistetava sõna, võisid jälgida ta muudanguid ühest altarist teise altarini, kuni nad ta leidsid ka kõige pühamast paigast, siingi konkreetses arhitektuurivormis -- püha seaduslaekana.
annaabi.ee 
