Nisuallergiaga haigetel esineb sageli suurenenud tundlikkus ka teiste teraviljade (rukis, riis, mais, oder, kaer) suhtes. Eestis esineb kõige sagedamini nisu, kaera- ja odraallergiat. Skandinaaviamaades ja Saksamaal on kõige rohkem rukki- ja nisuallergiat. Hiinas ja teistes maades, kus rohkesti kasutatakse toiduks riisi, täheldatakse riisiallergiat. Nisu-, odra- ja kaerajahu võivad olla kutseallergeeniks ja põhjustada allergilist nohu või bronhiaalastmat möldritel, pagaritel ja sigade talitajatel. Jahul ei ole mitte ainult sensibiliseeruv, vaid ka mehhaaniline toime hingamiselunditesse, seepärast tekib möldritel bronhiaalastma sageli kroonilise tolmubronhiidi tüsistusena ja jahutolm ei ole sugugi alati allergeeniks. Tugevate organismi sensibiliseerivate omadustega on jahus parasiteerivate seente spoorid. Allergia võib tekkida ka jahusse sattunud lisandite (õietolmu, seemned ja muu) suhtes. Mesi Meeallergia on tuntud ammu
Samuti peab ta oskama valmistada mitmesuguseid , täidiseid, katteid ja kaunistusi. Kindlasti on oluline tunda tööks vajalikke seadmeid ja töövahendeid. Pagar-kondiiter peab oskama määrata pool- ja valmistoodete kvaliteeti, teadma tervisliku toitumise põhimõtteid ja valdama erialast sõnavara. Ta peab teadma ja järgima hügieeni- ja tööohutusnõudeid. Oluline võib olla klienditeenindusoskus pagariärides, supermarketites jm teenindusasutustes töötavatel pagaritel ja kondiitritel tuleb ostjatega suhelda. Pagar-kondiitrile olulised isikuomadused on keskendumisvõime, füüsilise ja vaimse koormuse talumine, käteosavus, loovus, koostöövõime ja püsivus. Hea tervis ja vastupidavus on olulised, sest suur osa tööpäevast möödub jalgadel seistes või pidevalt liikudes. Töö ahjude vahetus läheduses nõuab head kuumuse talumist. (Heade ventilatsiooniseadmete olemasolul pole see probleem)
on sügelev lööve ning kuplade ilmnemine nahale. Samuti allergiat tekitavateks toiduaineteks võivad olla puuviljad ja pärmtaignad milles võib esineda pärmseent, sellega kokkupuutumisel võib tekkida nahaseenhaigus. Haigestumist võib soodustada naha pisivigastused kui ka naha kahjustamine puuviljades sisalduvate orgaaniliste hapete toimel, samas ka pidev kokkupuutumine niiskete materjalidega. Eriti tähtis mitte allergiline olla on pagaritel ja kondiitritel, sest sellist eriala ja töötavatel inimestel tuleb kõige enam kokku puutuda erinevate allergiat tekitavate toiduainetega. Tervisele ohtlike tegurite arv on suur- ainuüksi kemikaale on igapäevases kasutuses kümneid tuhandeid. Missugused ohte näevad oma tervisele aga inimesed ise? Kõige enam nähakse ohtu sisseveetavates toiduainetes, kardetakse nende ülemäärast säiltusainete ja nitraatide sisaldust.
Rukkijahude puhul on skaala selline: Rukkijahu tüüp tuhasuse % Täisterajahu minim. 0,03% madalam terve tera tuhasusest Lihtjahu maksimaalselt 2,0 Kroovjahu maksimaalselt 1,45 Püülijahu maksimaalselt 0,75 Nisujahude märgistamiseks kasutatakse numbreid. Mida väiksem number, seda vähem sisaldab jahu kiudainet ja vastupidi: mida suurem number, seda vähem kooritud tera ja seda rohkem kiudainet jahu sisaldab. Jahunumber 550 saiapakendil ei tähenda seda, et pagaritel oleks küpsetmiseks valida tervelt 550 või veel rohkem jahusorti. Asi ei ole väga keeruline, põhiliselt on kasutusel kaht tüüpi jahu: 550 ja 812. Vanasti, vene ajal olid nimetused vastavalt: kõrgem sort ja I sort. Nisujahude skaala on selline: Nisujahu tüüp tuhasuse % maksimaalselt 550 (vana kõrgem sort) 0,55 812 (vana I sort) 0,75 1600 (vana Iisort) 1,25 Tüüp 550 vastab kõrgemale sordile. Väga peene jahvatusega, puhta valge värvusega, kreemja
suhtes. Nisuallergiaga haigetel esineb sageli suurenenud tundlikkus ka teiste teraviljade (rukis, riis, mais, oder, kaer) suhtes. Eestis esineb kõige sagedamini nisu, kaera- ja odraallergiat. Skandinaaviamaades ja Saksamaal on kõige rohkem rukki- ja nisuallergiat. Hiinas ja teistes maades, kus rohkesti kasutatakse toiduks riisi, täheldatakse riisiallergiat. Nisu-, odra- ja kaerajahu võivad olla kutseallergeeniks ja põhjustada allergilist nohu või bronhiaalastmat möldritel, pagaritel ja sigade talitajatel. Jahul ei ole mitte ainult sensibiliseeruv, vaid ka mehhaaniline toime hingamiselunditesse, seepärast tekib möldritel bronhiaalastma sageli kroonilise tolmubronhiidi tüsistusena ja jahutolm ei ole sugugi alati allergeeniks. Tugevate organismi sensibiliseerivate omadustega on jahus parasiteerivate seente spoorid. Allergia võib tekkida ka jahusse sattunud lisandite (õietolmu, seemned ja muu) suhtes. (1) Marjad ja puuviljad
annaabi.ee 
