Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"paganlikul" - 7 õppematerjali

TATARLASED
14
odp

TATARLASED

Turgi keele kõnelejaid on maailmas miljoneid. Rahva traditsioonid Kunagi olid tatarlased jahimehed ja karjakasvatajad. Ka tänapäeval kuulub traditsioonilisse tatari kööki ohtrasti lihatoite. Üks neist on paljude tatari perede lemmikroog beleš. Tavaliselt valmistatakse see pirukana, mille täidiseks on kartulid, liha, sibulad ja maitseained. Tatari rahvuslikest pühadest küllap vist vanim ja kuulsaim on sabantui. See põhineb paganlikul taval, mille raames ühiselt palvetatakse ning tuuakse päikesejumalale ja esivanemate vaimudele ohvreid. Pühapidajad uskusid, et sellised ohvrid tagavad selle, et sugu jääb kestma, loomad sigivad ja maa on viljakas.

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
Mõisted
7
docx

Mõisted

Sõna koosneb määravast artiklist al ja sõnast ilah 'jumal'. Seega tähendab "Allah" umbes sama mis suure algustähega kirjutatud sõna "Jumal" eesti keeles. Seda sõna kasutavad nii kogu maailma muslimid kui ka araabia keelt kõnelevad kristlased ja teised. Islami-eelselt võis Allah tähendada ühte Meka paljudest paganlikest jumalatest või olla ka ühe suure naisjumaluse Al-Uzza meesvorm (Al-Lah). igal juhul peetakse ülimalt tõenäoliseks, et Allah ei tähendanud araablaste paganlikul perioodil jumala üldmõistet. Muhamed - oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja. Muslimid lisavad pärast tema nime suulist või kirjalikku mainimist alati "rahu olgu tema peal" (teine tõlge: "Jumal õnnistagu teda ja andku talle rahu" või sallalahu aleyhi wasallam. Ramadaan - on islami kalendri üheksas kuu, mil arvatavasti sai alguse koraan. Nimetus pärineb araabiakeelsest sõnast, mis tähendab kuumust, põlenud maad ja toidumoona vähesust

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
34 allalaadimist
Islami usk
4
rtf

Islami usk

Sõna koosneb määravast artiklist al ja sõnast ilah 'jumal'. Seega tähendab "Allah" umbes sama mis suure algustähega kirjutatud sõna "Jumal" eesti keeles. Seda sõna kasutavad nii kogu maailma muslimid kui ka araabia keelt kõnelevad kristlased ja teised. Islami-eelselt võis Allah tähendada ühte Meka paljudest paganlikest jumalatest või olla ka ühe suure naisjumaluse Al-Uzza meesvorm (Al-Lah). igal juhul peetakse ülimalt tõenäoliseks, et Allah ei tähendanud araablaste paganlikul perioodil jumala üldmõistet. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses. Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Koraani tegelaste järgi on tulnud paljud tänapäeva nimed. MUHAMMAD (MUHAMED)

Teoloogia → Usundiõpetus
23 allalaadimist
Naise roll islami kultuuris
15
doc

Naise roll islami kultuuris

Seega on nende ajaarvamine praegusel hetkel 15nda sajandi keskpaigas. Nagu kristlastele on ka moslemite jaoks olemas vaid üks Jumal. Erinevus on vaid tema nimes. Muslimid kasutavad nende jaoks kõrgeima olendi kohta nime "Allah". Islami usku inimeste teadmistes on, et Allah on loonud kõik olemasoleva ning ta ka valitseb kõike olemasolevat. Moslemite põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Tõenäoliseks peetakse aga fakti, et Allah ei tähendanud araablaste paganlikul perioodil jumala üldmõistet, vaid hoopis ühe suure naisjumaluse Al-Uzza meesvormi- Al-Lah´i. Moslemid usuvad, et Allah saatis oma sõnumid inimkonnale selleks, et juhtida neid, kes on 4 talle ustavad ning hoiatada patustajaid oma viha eest. 1.1 Moslem ja Koraan Moslem on islamiusku inimene, kes usub Allahi ainsusesse, kõikidesse tema prohvetitesse ning prohvetitele antud pühakirjadesse

Kultuur-Kunst → Maailmakultuurid
55 allalaadimist
Pärsia impeerium
29
doc

Pärsia impeerium

Sõna koosneb määravast artiklist ­al- ja sõnast ­ilah- "jumal". Seega tähendab "Allah" umbes sama, mis suure algustähega kirjutatud sõna "Jumal" eesti keeles. Seda sõna kasutavad nii kogu maailma muslimid kui ka araabia keelt kõnelevad kristlased ja teised. Islami-eelselt võis Allah tähendada ühte Meka paljudest paganlikest jumalatest või olla ka ühe suure naisjumaluse Al-Uzza meesvorm (Al- Lah). Igal juhul peetakse ülimalt tõenäoliseks, et Allah ei tähendanud araablaste paganlikul perioodil jumala üldmõistet. 633 ründas Araabia sassaniide; järgneva saja aasta jooksul vallutati pool tollal teadaolevast maailmast. Edu (arvatavad) põhjused: · vajadus kanaliseerida sõjalist jõudu, millega allutati araabia lahku öelnud; ühendavaks jõuks oli islam · vallutusplaan · kliima kuivenemine Araabia poolsaarel · rahvastiku kasv 633 oli esimene kokkupõrge, mille araablased võitsid. Araabia allikate järgi nad kogu aeg

Ajalugu → Ajalugu
92 allalaadimist
TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD
104
docx

TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD

mõjuvaiks kaitsevaimeks”. Sel ajal toimub Eestis ka võõrmõjude (germaanlaste) survel kaitsevaimude ümbernimetamine haldjateks ning “ /.../ loodushinged, kes on algselt oma kehade teisikud, iseseisvuvad haldjatena järjest enam oma kehadest ja omandavad /.../ välimuseltki inimkuju /.../”. Germaanlasilt kuuldakse ka mitmesuguseid muistendeid haldjaist, mis kanduvad üle meie rahvaloomingusse ja siin edasi arenevad.”(Loorits 1932:156-157) Paganlikul ajal peeti haldjaid mitte ainult lihtsalt iga taime, kivi, koha, meteoroloogilise nähtuse jne juurde aegade algusest kuuluvateks hingedeks, vaid usuti ka, et haldjad tekivad surnutest. Eisen kirjutab: “Teise, /.../ arvamise järgi tekkisid haldjadki surnutest. Enne kui kalmeid hakati tarvitama, maeti surnu sinna, kus hing kehast lahkunud. Hing jäi sinnasamasse asuma; kogu ümbrus muutus hinge asukohaks; loodus elustus; hingest sai haldjas.”(Eisen 1995:44) 2.2. Ristiusu mõjudest

Ühiskond → Ühiskond
16 allalaadimist
Eesti kultuurilugu
85
rtf

Eesti kultuurilugu

juurdus lõunapoolses Eestis paljudeks sajanditeks, osutades kristluse vaevalisele omaksvõtule kohaliku elanikkonna poolt. Kuigi kalmistud jäid väljapoole kirikaedu ning neisse maeti surnuid koos mõningate panustega ja mõnikord isegi põletatult, oli inimeste ettekujutuses hauatagusest elust toimunud siiski oluline muutus. Lisaks matmiskombestiku erinevusele maeti kristlikesse külakalmistutesse kõik kohalikud elanikud, mitte üksnes eliitperekonnad, nagu oli olnud tavaks paganlikul ajal. Ristiusu omaksvõtt Eesti eri piirkondades Tingituna kristianiseerimise vägivaldsest iseloomust, on Eesti ajalooteaduses olnud üldiselt tavaks rõhutada kõigi eestlaste tugevat vastuseisu ristiusule. Sellise arvamuse taga heiastub ühtlasi ka ettekujutus siinsest suhteliselt egalitaarsest ühiskonnast 13. sajandi alguses. Viimastel aastatel on mitmed uurijad jõudnud siiski seisukohale, et tegemist on mõneti ebaõige üldistusega.

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
129 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun