TALLINNA ÜLIKOOL KONTENTANALÜÜSI ARUANNE Juhendaja: Tallinn 2009 Uurimismeetodid riigiteadustes 2009 Sissejuhatus Kontentanalüüsi aluseks olevaks isikuks valisime Reformierakonna liidrite hulka kuuluva, Eesti Vabariigi Välisministri, Urmas Paeti. Tema isiku näol on tegemist korrektse ja vaoshoitud väljaütlemistega tuntud ministriga. Tema jutt on alati konkreetne ja lähtub faktidest, puuduvad hinnangud ja liialdused, mida tänasel Eesti poliitilisel maastikul kohtab harva. Valimiks otsustasime võtta AS Postimees veebiväljaande www.postimees.ee. Leidsime 26 artiklit, kus on mainitud Urmas Paeti. Perioodiks valisime 1.augusti kuni 1.oktoober 2008 aasta. Antud periood oli ülemaailmselt huvitav ja sündmusterohke
Andres Petrov 11A Artikkel 1 Autor Toomas Randlo Pealkiri - EL kehtestab Ukraina vägivalla eest vastutavate isikute suhtes sanktsioonid Väljaanne - postimees.ee, välisuudised http://www.postimees.ee/2704420/el-kehtestab-ukraina-vagivalla-eest-vastutavate-isikute- suhtes-sanktsioonid Kuupäev 20.02.2014 Põhiidee: Välisminister Urmas Paeti sõnul tegid Euroopa Liidu välisministrid täna (20. Veebruar) Brüsselis põhimõttelise otsuse kehtestada sanktsioonid ehk viisakeeld ning varade külmutamine nende isikute suhtes, kes on vastutavad inimõiguste rikkumise, vägivalla ning ülemäärase jõu kasutamise eest Ukrainas. 1) Euroopa Liidu välisministrid arvavad, et õigusemõistmise ette tuleb viia kõik, kes vastutavad inimõiguste rikkumiste eest Ukrainas.
Alates 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 oli ta välisminister Andrus Ansipi esimeses valitsuses. Urmas Paet on välisminister ka 5. aprillil 2007 ametisse astunud Andrus Ansipi teises valitsuses. Välisministeeriumi eelarve oli 2010.aasta riigieelarve seaduses algselt 718 200 000 krooni. Viimaste aastate suurimateks saavutusteks võib pidada Eesti ühinemist: Euroopa Liidu, NATO, Schengeni ruumiga. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti esimese Fotol vasakult paremale: Iisraeli saatkonna avamine Lähis-Idas väga oluline sisejulgeolekuminister Y itzhak samm Eesti välissuhtlusele ja kodanikele. Aharonovitch, Eesti välisminister ,,Saatkond võimaldab aidata regiooni reisivaid Urmas Paet ja Eesti asjur Tel Avivis Marin Mõttus või seal ettevõtlusega tegeleda soovivaid Eesti
maailmas, siis on organisatsioon Euroopa Liidule seega loomulik partner. ASEAN on Euroopa Liidule suuruselt kolmas kaubanduspartner ning Euroopa Liit on suurim investor Kagu- Aasias. Eesti välisminister Urmas Paet on osalenud samuti Euroopa Liidu ja ASEANi vahelistel välisministrite kohtumistel ning tõdeb, et Eesti pooldab igati võimalikult väheste piirangutega kaubandust ELi ja Kagu-Aasia riikide vahel, et suurendada vastastikust majanduslikku avatust. Paeti sõnul on oluline jätkata kaubanduslepingute sõlmimist Euroopa Liidu ja Kagu- Aasia riikide vahel. Lõppeesmärk on regioonidevahelise Euroopa Liidu ja ASEANi vabakaubanduslepingu sõlmimine. Eesti huvides on suhete tihendamine Kagu-Aasia riikidega, seda nii poliitiliste kui majandussuhete osas. Euroopa Liidu ja ASEANi riikide vahelised kokkulepped loovad selleks head eeldused. Eesti toetab Paeti sõnul integratsiooni jätkumist ASEANi riikide vahel. 2015.
selgitas Lippmaa. Gaasitoru kujutaks tema sõnul suurt keskkonnaohtu just nimelt vee all, sest seal pole torul vahesiibreid ja kui see peaks lõhkema, jookseks vähemalt pool toru tühjaks. See omakorda aga tekitaks plahvatuse, mille lõhkejõud on üle ühe megatonni ehk umbes kümne suurema tuumarelva jõuga. ,,Maapealsete torudega sellist ohtu ei tekiks, sest neil on vahesiibrid, mis takistavad kogu toru tühjaksjooksmist," märkis Lippmaa. Lippmaa viitas välisminister Urmas Paeti sõnadele, et Eestis pole gaasijuhtme ehitamise suhtes kunagi erimeelsusi olnud ja riik ei lase seda iialgi Eesti majandusvetesse ehitada. [http://www.arileht.ee/artikkel/400779?lk_id=831] (25.11.2007) Vene-Saksa gaasikontsern Nord Stream teatas pärast Eesti valitsuse uuringuloa andmisest keeldumist, et pöördub tõenäoliselt tagasi plaani juurde rajada gaasijuhe Soome majandusvetesse. [http://www.arileht.ee/artikkel/400808] (25.11.2007)
September 2001 põllumajandusminister Ivari Padar November 2002 välisminister Kristiina Ojuland Mai 2004 välisminister Kristiina Ojulandi kohtumine Hollandi ENPA delegatsiooni liikmetega Juuli 2004 valitsuse EL asjade direktor Gert Antsu Oktoober 2004 riigisekretär Heiki Loot Aprill 2005 rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo Märts 2006 kaitseminister Jürgen Ligi November 2006 välisminister Urmas Paeti kahepoolne kohtumine Hollandi välisministri Bernard R. Bot' iga Juuni 2007 president Toomas Hendrik Ilves, kohtumine kuninganna Beatrix'iga Juuni 2009 Eesti ja Hollandi välisministeeriumide kantslerite kohtumine Olulisemad visiidid Hollandisse Oktoober 2001 peaminister Wim Kok Aprill 2002 transpordi-, riiklike tööde ja veemajanduse minister Tineke Netelenbos
mullusest rohkem. Püsti pandi peaaegu sada letti, kust võis setu näputööd, puumeistrite nikerdusi, aga ka süüa osta. Kõige pikem saba vonkles kruubipudru müüjate ümber ja mehed silitasid oma kõri setu õllega. Setu Kuningriigi pidu edenes lõbusalt ja vaimukalt. Lisaks lihtrahvale võis kuningriigi territooriumil näha liikumas ka Eesti riigi peaministrit Andrus Ansipit, välisministrit Urmas Paeti, metropoliit Stefanust, endist rahandusministrit Ivari Padarit, riigikogulasi Ene Ergmad ja Ivi Eenmaad ning Vene saatkonna töötajaid, ülepiirikülalisi ja teisi tähtsaid kodanikke. Sõjaväeparaadi võttis vastu juba uus sootska. Tema eest möödusid Misso kooli küberkaitse pataljon, Meremäe merevägi, allveelaev Poloda Höödo, Poloda paabade kümblusrühm, purõjad lambad ning kahurivägi ja hulk papist rasketehnikat. 16. Setu Kuningriik lõppes kirmasega kell 1.15 uue päeva algul.
elluviimist. Raamleppe elluviimiseks on vajalik range ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioon, mis käsitleks ka kokkuleppe võimaliku mittetäitmise küsimust. Keemiarelva kasutamine on 3 rahvusvahelise õiguse väga tõsine rikkumine ja kuriteo sooritajad peavad vastavalt rahvusvahelisele õigusele karistatud saama. Leian, et välisminister Urmas Paeti seisukoht, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus peab nende üle õigust mõistma, on igati asjakohane. Eesti on kõrge autoriteediga rahvusvaheliselt lugupeetud riik. Meie kohus on reageerida sellisele massimõrvale, sest me ei saa lubada ükskõiksust. Ükskõiksusel on see halb omadus, et ta kasvab kiiresti ja märkamatult. Suhtumine, et Süüria on meist kaugel ega puutu meisse, võib ükskord hukutada ka meie iseseisvuse. Vaevalt me oleksime praegu iseseisev riik, kui 20 aasta
osutada piisavat finants-majandusabi põgenike voolu tõkestamiseks EL-i - 23 - riikidesse, siis oleks võimalik hakata normaliseerima ka olukorda Ukrainas, kes vajab hädasti nii struktuurireforme kui korruptsioonivastast puhastust. Siis oleks mõeldav ka Ukraina täiemõõduline osalemine Idapartnerluse suurtes programmides. Praegusajal tuleb aga nõustuda endise Eesti välisministri ja praeguse Europarlamendi liikme Urmas Paeti poolt Europarlamendi täiskogul Strasbourgis 2015. aasta mais öelduga, et raskes olukorras olevad idapartnerluse sihtriigid Ukraina, Moldova ja Gruusia ei saa Euroliidult piisavalt tuge. Seni on EL Ukrainale andnud humaniotaarabi 140 miljoni euro ulatuses ning lubanud seitseaastakul , st 2014-2020 eraldada Ukrainale vähemalt 11 miljardit eurot, mis on aga Ukraina seniseid võlgu arvestades ilmselt ebapiisav summa. - 24 –
annaabi.ee 
