· Moodustusviisi-assimilatsioon · Helilisusassimilatsioon · Huulassimilatsioon · Nasaalassimilatsioon · Dissimilatsioon on sõnas kahe lähestikku asetseva samasuguse või sarnase hääliku erisuguseks muutumine (näiteks koridor ~ kalidor, ) · Siirdehäälikud - kahe konsonandi vahele võidakse hääldada üks lisa vokaal või consonant nt Hiiumaalt pärit võib hääldada lehm _ lehem · Metatees häälikute v häälikuühendite kohavahetus sõnas või sõnaühendis nt praegu _ paergu 12. Mis on palatalisatsioon (tooge näiteid)? Moodustuskoha erinevusest on tingitud ka palatalisatsioon e peenendus nt kas (küsisõna), kas_s · Palatalisatsioon on nähtus, mille korral konsonant omandab i-lise varjundi nt palk (omastav palga) ja pal_k (omastav palgi). Palataliseeritud vasted on eesti keeles neljal konsonandil: l', n', s', t' Eesti keele õigekirjas ei tähistata palatalisatsiooni, sõnastikus tähistataksent pal'k, kas'k 13. Missugused on kõne prosoodilised tunnused?
Kahest kõrvu või lähestikku esinevast samasugusest või sarnanevast ühe muutumine mingiks teiseks häälikuks (rüüter rüütel). Haploloogia: dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata kahe või enama teineteisele sarnase hääliku järjend või silp ( tuhandendik tuhandik; karjalalainen karjalainen). Metatees: häälikute järjekorra muutumine sõnas või sõnaühendis ( laiha lahja; paergu praegu). 32. Miks tekivad siirdehäälikud? Kahe konsonandi hääldamisel, mille moodustamisel kasutatakse erinevaid häälduselundeid. Ühelt häälikult teisele üleminekuks hääldatakse vahele siirdehäälik. Kui üks häälik hääldatakse lõpuni enne, kui teisega alustatakse. Tekivad hääldamise hõlbustamiseks. 33. Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud)? Sagedus, ühikuks herts, amplituud õhurõhk paskalites, helirõhu tase detsibellides
Näited. · Dissimilatsioon häälikute eristumine. Üks häälik/silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks (keeleajalooliselt laensõnad: alamsaksa Röver eesti röövel). · Haploloogia dissimilatsiooni kadu, kus jääb hääldamata üks kahest või enamast teineteisele järgnevast sarnasest silbist (inimesesse inimesse, kasutatakse kasuta_kse). · Metatees häälikute kohavahetus kas tahtlikult (kellelegi kellegile, praegu paergu) või tahtmatult (tuhksuhkur suhktuhkur). 32. Miks tekivad siirdehäälikud? Siirdehäälikud ehk lisahäälikud hääldatakse 2 kõrvutiasetseva konsonandi vahele. · Svaavokaal tekib, sest enne teise konsonandi hääldamist hääldatakse esimene konsonant lõpuni (leh m, vihm). · Siirdekosonant tekib nasaali ja sellele järgneva konsonandi vahele (nummer: numri numbri). 33. Mis on põhitoon
selle muutuma endast erinevaks: rekrut- nekrut, korter kortel, koridor-kolidor). Haploloogia e. dissimilatoorne kadu dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata üks kahest või enamast üksteisele järgnevast sarnasest silbist (häälikujärjendist): mitte haljalalane, vaid haljalane. Metatees keelevääratus, häälikuid hääldatakse teistsuguses järjekorras kui seda võiks eeldada: praegu-paergu. Siirdehäälikud kahe kõrvuti asetseva konsonandi vahele hääldatakse (tahtmatult) veel lisahäälik, vokaal või konsonant: leh(e)m. kal(a)pa: tekib, kui l konsonandina hääldatakse lõpuni (svaa-vokaal) st siirdehäälikud tekivad hääldamise hõlbustamiseks. Häälelainete akustiline kirjeldamine Igasugust võnkumist iseloomustab võnkumise sagedus ja amplituud (ulatus). Sagedust mõõdetakse täisvõngete hulgaga sekundis
*para aegu > praegu, *tuhandendik > tuhandik kirjutatakse > kirjutakse, istutatud > istutud (lääne pool murretes) lihulalane > lihulane, haljalalane > haljalane Nt. Haljalalane haljalane, haapsalulane haapsallane., raskusesse raskusse, inimesse- inimesse, - ühe silbi hääldamata jätmine. Häälikud vahetavad sõnas kohad metatees,Termin tuleneb kreeka sõnast metathesis `ümberpaigutus'. Häälikute järjekorra muutumine sõnas või sõnaühendis praegu > paergu, kellelegi > kellegile keeleajaloos, nt *rauha > rahu, *jauha- > jahu, *laiha > lahja ilusaimaks üllatuseks > ilusamaiks üllatuseks ld miraculum > hisp milagro `ime' ld parabola > hisp palabra (aga it parola) `sõna' keelevääratused: õrna aimugi > *õrma ainugi tuhksuhkur > *suhktuhkur Pille ja Külli > Külle ja Pilli nt kristiina kirsti, lehm lehem (hm häälikuühend on ebamugav, seetõttu siirdehäälik/parasiithäälik/svaahäälik e seal vahel) 33
annaabi.ee 
