1200 km pikkusest Balti klindist. Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt silmatorkavaim, ei ole see ainus ja ka mitte kõrgeim. Karl Orviku (1903 1981) mainib (1958), et Põhja-Eesti klint, mida ta paekaldaks nimetab,koosneb kahest järsakust. A. Tammekann (1949) ja S. Künnapuu (1958) kirjutavad omakorda, et Ordoviitsiumi lubjakividesse murrutatud peaastangust (klindist) lõunasse jääval paeplatool on veel rida madalamaid lubjakivist astanguid. Klindi kõrgus Ontika pangal on 55 m ja vaid ülemised 15 meetrit sellest on lubjakivi. Enamik astangust (u 40 m) kuulub aga liivakividele ja sinisavile. Kunda Toolse vahemikus on Kambriumi liivakivisse-sinisavisse murrutatud astangu kõrgus kuni 35 m, samas kui laugenõlvalise paeastangu kõrgus on vaid u 10 m. A. Tammekanni (1940) käsitluses on Põhja-Eesti klint see terrassikujuline pinnavorm, mis eristab kuesta-laadset Põhja-
km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. · Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt silmatorkavaim, ei ole see ainus ja ka mitte kõrgeim. Karl Orviku (19031981) mainib (1958), et Põhja-Eesti klint, mida ta paekaldaks nimetab,koosneb kahest järsakust. · A. Tammekann (1949) ja S. Künnapuu (1958) kirjutavad omakorda, et Ordoviitsiumi lubjakividesse murrutatud peaastangust (klindist) lõunasse jääval paeplatool on veel rida madalamaid lubjakivist astanguid. Klindi kõrgus Ontika pangal on 55 m ja vaid ülemised 15 meetrit sellest on lubjakivi. Enamik astangust (u 40 m) kuulub aga liivakividele ja sinisavile. Kunda Toolse vahemikus on Kambriumi liivakivisse-sinisavisse murrutatud astangu kõrgus kuni 35 m, samas kui laugenõlvalise paeastangu kõrgus on vaid u 10 m. · A. Tammekanni (1940) käsitluses on Põhja-Eesti klint see terrassikujuline pinnavorm, mis eristab kuesta-laadset
on värske vedelsõnniku laotamine reostustundlikele aladele (karstialad ja alvarid, kaevude ümbrus). Tõvestavate mikroorganismide esinemise korral sõnnikus tuleb olla eriti ettevaatlik. Värske sõnniku laotamisel kaitsmata põhjaveega aladel võib laotamisele järgnev vihmasadu mikroobid kiiresti kaevudesse ja veekogudesse uhta. Saagis kasutamata jäänud nitraatlämmastik satub lõppkokkuvõttes põllumaade all olevasse põhjavette. Mõõduka põhjavee toitumisega kaitsmata paeplatool (näiteks AdaverePõltsamaa piirkond) tõuseb nitraatiooni sisaldus maapinnalähedases põhjavees kergemini, sest seal on igaaastane veevahetus (infiltratsioon) väiksem. Nitraatiooni sisaldus on Põltsamaa piirkonna paeplatool ligi kaks korda suurem kui Pandivere kõrgustikul. Põhjavee kaitstus Aladel, kus vettandvad liivakivi või lõhelise lubjakivi kihid avanevad otse maapinnal või õhukese pinnakatte all, pääseb reostus kiiresti põhjavette need on kaitsmata põhjaveega
kodumaa pinnase ehituse omapära, mis kosmilisi jälgi eriti hästi säilitanud? Või hoopis Eesti geoloogide erakordne agarus sääraste jälgede otsingul? Või arvata seletuseks mingi kolmas päris ootamatu või imeline põhjus? Jäägu vastuse otsimine lugejale edasimõtlemiseks. Selle asemel heitkem suuruse järjekorras põgus pilk teadaolevatele kosmiliste kehade jälgedele Eestis. Väikseim taevakeha jälg Eestis on tuvastatud Tallinnas Lasnamäel kunagise Tondi soo paeplatool. Kolmekümnesentimeetrise läbimõõduga lohku ei saa küll kuidagi nimetada kraatriks. Aga 1984. aastal määrasid geoloogiateadlased selle mitmemeetrise turbakihi alt leitud märgi ometi meteoriidijäljeks, mille vanuseks vähemalt 5000 aastat. Suuruselt järgmine meteoriidijälg Simuna kraater asub Lääne-Virumaal Simuna lähedal. Sealt on leitud pommilehtritaoline
Eesti kõrgustikud on olulised põhjavee toitealad ning vajavad tõhusat kaitset. Kõrgustikud (sh Pandivere kõrgustik) moodustavad 14% Eesti territooriumist ning üle 40% veest saavad põhjaveekihid just kõrgustikelt . Ligikaudu 60% reostusest, mis veekogusid ohustab, on pärit hajureostusest, ohustades nii joogiveena kasutatava põhjavee kvaliteeti, kuid põhjustades ka veekogude eutrofeerumist. Seepärast on moodustatud reostuse vähendamise eesmärgil Pandivere kõrgustikul ja Adavere paeplatool nitraaditundlik ala. Põllumajandustootmisest pärineva reostuse vähendamiseks moodustati ühe abinõuna 2003. a Pandivere kõrgustikul ja Adavere paeplatool nitraaditundlik ala ja 2004. a kinnitas Vabariigi Valitsus nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2004 2008, et piirata põllumajandustootmisest pärineva reostuse mõju pinna- ja põhjaveele. Selle tulemusena pole olukord viimastel aastatel halvenenud vaatamata põllumajandustootmise taasintensiivistumisele
panku ja jugasid. Kalle Suuroja "Põhja-Eesti pangad", 2004 üldiselt klindist, Põhja-Eesti pankade kirjeldused. Kalle Suuroja "Põhja-Eesti klint", 2005 üldiselt klindist ning Põhja-Eesti klindilõikudest. Veeobjektid: Hella Kink "Veeobjektid "Eesti ürglooduse raamatus"", 2006 veeobjektide (karstialad, allikad, järved, sood) kirjeldused maakonniti. Kalle-Mart Suuroja, Tõnis Saarde "Eesti joad", 2003 iseloomustatud on tähtsamaid jugasid ja joastikke (34) Põhja-Eesti klindi paeplatool. Karst: Ü. Heinsalu ,,Karst ja looduskeskkond Eesti NSV-s", 1977, ,,Valgus", Tallinn räägitakse karstist, karstilehtritest, -orgudest, -allikatest, - koobastest jne. Koopad: Ü. Heinsalu "Eesti NSV koopad", 1987 kirjeldab Eestis olevaid looduslikke koopaid. Muu: Kalle Suuroja, Martin Suuroja "Eesti 101 loodusimet", 2005 24 Tiit Hunt "Eestimaa. Looduse teejuht", 2005 antakse ülevaade
annaabi.ee 
