Nimeta niidul elavaid katsealuseid liike. (2) Vastused 1. Palju valgust, tuulisem kui metsas, sademed mõjuvad karmimalt, loomadel vähem elupaiku, temperatuuri kõikumine, huumusrikas muld, sage niitmine ja tallamine, tugev kamar (valik). 2. A) Merikotkas ei pesitse niidul, vaid pigem metsas. Tema asemel võib olla näiteks kiivitaja. 3. B) Lendorav ei ole seal vahel, kuna ta on taimtoiduline. 4. Lamminiidud on tekkinud jõgede ja järvede kallastele; looniidud paepealsetele aladele. 5. Ööliblikas 6. Kits, rebane, kiivitaja 7. Rebasesaba, kerakellukas 8. Lamminiit 9. niidu-asparhernes niidukimalane niidurüdi käpalised ehk orhideed (kaunis kuldking, valge tolmpea, arukäpp) niidu-kuremõõk põõsasmaran teder laanepüü kassikakk sookurg tuuletallaja Allikad 1. http://www.slideshare.net/klaaseny/niidud 2. http://www.slideshare.net/geae00/niitude-taimestik 3. http://www.slideshare.net/helina20/niidu-taimestik-2725147 4
-lohkudes laiguti ka rohkem. Nad on põlised inimtekkelised kooslused ehk nende teke ja püsimine on tihedalt seotud inimtegevusega. Inimmõju on piirdunud vaid niitmisega ja eelkõige karjatamisega. Ajalooliselt on neil enamasti karjatatud 2 lambaid ja hobuseid. Kujunenud on nad ka muistsetele põldudele. Esimesed põllud rajati õhukestele paepealsetele muldadele, sest muinasaegsed töövõtted ja -riistad ei võimaldanud veel tüsedaid muldi harida. Veel võib neid leida ka maakerke tagajärjel merest kerkinud maadel. Levik peamiselt Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualadel ning saartel, nt Lõo alvar Saaremaal. 30. Muldade levik paetasandikul Kh künkanõlval LKIe jõelammil AG künkajalamil D sootasandikul S'' 31
Paetasandik ehk alvar. Mullakihi paksus on üldjuhul vähem kui 20 (30) cm, paepragudes ja -lohkudes laiguti ka rohkem. Nad on põlised inimtekkelised kooslused ehk nende teke ja püsimine on tihedalt seotud inimtegevusega. Inimmõju on piirdunud vaid niitmisega ja eelkõige karjatamisega. Ajalooliselt on neil enamasti karjatatud lambaid ja hobuseid. Kujunenud on nad ka muistsetele põldudele. Esimesed põllud rajati õhukestele paepealsetele muldadele, sest muinasaegsed töövõtted ja -riistad ei võimaldanud veel tüsedaid muldi harida. Veel võib neid leida ka maakerke tagajärjel merest kerkinud maadel. Levik peamiselt Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualadel ning saartel, nt Lõo alvar Saaremaal. 31. Vali kõige tõepärasem variant (A...E): Millist mulda võiks esineda: paetasandikul ........... Kh' A- jõelammil .........
valgusküllased. Tammede ja mändide all kasvas palju põõsaid: sarapuu, viirpuud, kontpuu, kibuvitsad jt. Ka kadakale jagus sellises loometsas piisavalt valgust ja soojust. Karjakasvatuse alguspäevadel liikusid loomad neis hõredates metsades vabalt, järk-järgult võeti maha puid. Kariloomad sõid ja tallasid ära puude järelkasvu, nii et pikapeale taandus mets rohumaa ees. Osal kadakastest karjamaadest on siiski teine saamislugu: need on kujunenud hüljatud paepealsetele alepõldudele. Kadaka perekond koondab umbes 70 liiki, peale selle varieteedid ja vormid. Meie kadakas harilik kadakas, ladinakeelse nimetusega Juniperus communis, on terves maailmas üks laiema loodusliku levilaga puuliike üldse. Ta kasvab nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas. Kadakad võivad sirguda kuni 12 meetri kõrgusteks puudeks, enamasti on nad siiski kolmeneljameetrised põõsad. 10
Üldiselt võisid atlantilise kliimastaadiumi metsad olla suhteliselt hõredad ja tagasihoidliku põõsarindega just rohusööjate mõjul. Alepõllundus kujundas paljud metsad ligikaudu selliseks, nagu neid tänapäeval tunneme. Vaesematel liivmuldadel kasvanud männikutest ja kuusikutest kujunesid üksluised pohlapalud ja nõmmemännikud, liigirikastest kuusikutest ja laialehistest metsadest liigivaesed kaasikud ja kuusikud; soode servaaladel hoogustus mineraalmaa soostumine. Paepealsetele ning maakerkealadele sobis maaharimisest paremini karjakasvatus. Enamus loometsi saartel on suuremal või vähemal määral sekundaarsed, olles tiheda asustuse tõttu peaaegu alati mõjutatud karjatamisest ja valikulisest raiest. Ka mere alt vabanevad maad võeti kasutusele karjamaadena ning võsastusid või kadakasse kasvasid nad alles pikema aja jooksul. Puiskooslused võeti tihti kasutusele puisniitudena, s.t. niidule jäeti kasvama ohtralt puudegruppe ja põõsaid
boniteet. Muldade tootlikkust määravateks teguriteks, mida hindamistabelites arvestatakse on mulla lõimis, huumuskhi tüsedus, huumuse sisaldus ja mulla liik (eeskätt arvestatakse selle niiskusereziimi). Kõigepealt antakse mullahinne hindamistabelite alusel ning vastavalt tabelile leitakse alghinne. Enamus muldadel on ühesugune tabel, kus on lõimis, huumuse sisaldus ja tüsedus. Eraldi tabelid on errodeeritud muldadel (kallak), lammimuldadele, deluviaalmuldadele, turvasmuldadele, paepealsetele muldadele. Peale alghinde leidmist hakatakse sinna sisse viima parandusi, näiteks lõimise mitmekihilisus ja korelisus, kivisus. Paranduste arvel alghinnet vähendatakse või suurendatakse. Kui alghindele paradnused sisse viia, siis saadakse perspektiivoniteet, mis parasniisketel muldadel on ühtaegu olemasolevaks boniteediks. Liigniisketel muldadel (on võimalik kuivendamisega viljakust tõsta) viiakse sisse parandus liigniiskuse astmest tulenevalt ning saadakse uus, olemasolev boniteet
annaabi.ee 
