See panga osa on tugevasti liigestatud ning seal ilmneb selgemini Jaagarahu lademe hall lubivetikatest ning sammalloomadest koosnev urbne biohermne, mis on organismide jäänustest koosnev settekivimkeha dolomiit. Joonisel võib näha Muhu saart, kus on rohelise ruuduga märgitud Tupenurme panga asukoht. 5 Joonis 1. Tupenurme panga asukoht Muhu saarel 6 2. Panga ümbruskonna elurikkus Pangal on pinnakate õhuke, kaguosas pole seda üldse. Kaitsealal on paepealsel rendsiinal loopealse ja pangalõhede taimede kooslus. Tupenurme pank on ürglooduse objekt. Paeseinal paljandub Jaagarahu lademe hall dolomiit, kus leidub lubivetikate ja sammalloomade jäänuseid. Sealsed mullad on pigem koreselised ja paepealsed, rähkmullad ning soostunud kamarmullad. Taimkattes on Tupenurmes lootaimekooslused. Saare loodus on viimase viiekümne aasta jooksul jäänud arendustegevusest küllaltki puutumata
(Ko) on sinilille ning valdavaks huumuskattetüübiks värske metsamull. Koreserikastel muldadel (Kr) on valdavaks metsakasvukohatüübiks leesikaloo ning valdavaks huumuskattetüübiks kuiv mull või värske kaltsimull. Rähkmuldadel (K) on valdavaks metsakasvukohatüübiks sinilille ning metsamulla huumuskattetüübiks värske kaltsimull. Leetjatel muldadel (K1) on valdavaks kasvukohatüübiks sinilille ning metsamulla huumuskattetüübiks värske moder-mull. Õhukesel paepealsel rähkmullal (Kh“;K) on valdavaks metsakasvukohatüübiks kas kastikuloo (Kh“) või sinilille (K) ning valdavaks mulla huumuskattetüübiks kas kuiv mull (Kh“) või värske kaltsimull (K). Sellel põllumassiivil oli kõige rohkem leostunud muldasid, seega on see põld tervikuna siiski hästi haritav, kuna leostunud mullad võivad küll sisaldada rähka, aga mullaharimisel pole see takistus.
· sängi-, kalda-, lammi- ja soodisetted · paksus ja terasuurus on väga erinev Deluviaalsetted: · uhtsetted · peeneteralised · liivsavid ja saviliivad · levinud liigestatud reljeefiga aladel Raskusjõutekkelised (gravitatsioonilised) setted: · pankade jalamil rusukalle · jämepurruline materjal Põhjaveetekkelised setted: · allikalubi · leidub peamiselt oruveeru jalamil Eluviaalsetted: · oma tekkekohal tekkiv purdmaterjal · esinevad paepealsel sorteerumata kivimiklibust murendina Elutekkelised (biogeensed) setted: · jaotatakse loom-ja taimetekkelisteks seteteks · turvas, diatomiit · Turvast ei saa olla tekkinud enne jääaega (aga kui oli, siis see hävines ära). · Diatomiit on pärastjääaegne laguunide vähetihenenud setend, mis koosneb ränivetikate kodadest. Kasutatav täite- või isoleerimaterjalina ehituses või sorbendina keemiatööstuses. Eestis hetkel seda ei kasutata.
Puhmarinne - -50cm kõrgused kääbuspõõsad (mustikas, sinikas). Rohurinne rohttaimed Samblarinne katab metsaalust maapinda. Puhma-, rohu- ja samblarinnet nimetatakse kokku alustaimestikuks. Ka metsataimede juured ja risoomid paiknevad mullas rindeliselt. Eesti metsade liigitus Soometsad soomuldadel kasvavad metsad. Arumetsad turbata või õhukese turbakihiga muldadel kasvavad metsad. Jagunevad: Loometsad paepealsel õhukesel mullal, enamasti männikud või männi-kuuse segamets, iseloomulikud ka kadakad. Alustaimestikus palju rohttaimi. Nõmmemetsad kõige kuivemal ja toitainevaesemal liivmullal kasvavad metsad, hõredad valgusküllased männikud. Alustaimestikus vähesed kuivalembesed taimed. 58 Palumetsad valgusküllased männikud liivmuldadel, kus on parasjagu niiskust
liigniiskusega. Jagunevad: 1)näivleetunud gleimullad LPG a)L(P)G b)LPG, sama profiil, nagu gleistunutel, aga pindmiseks horisondiks on AT ja viimaseks CG. 2)LkG a)ls, valem AT-Eg-Bg-Cg b)liivadel l, valem AT-E-Bhf-G. Kui on üles haritud, on vaja otsustada, aks tasuvad ära või ei, on vaja 35 hp. Näide eksami küsimusest: Põhierinevused paepealsetel, rähksetel ja nii edasi muldadel? Paepealsel kihisemine..., rähksel kihisemine... 28.04 VI Leede-gleimullad LG on kestvalt liigniisked, happelise reaktsiooniga metsamullad, mis levivad kompleksis tüüpiliste leedemuldade ja gleistunud leedemuldadega. Nendel muldadel on mustikamännikud ja mullaprofiil on tingimata huumusrauailluviaalne. Eristatakse 1)leedegleimullad LG, valem näiteks O-E-Bhf-G 2)Turvastunud leedegleimullad LG1, turvastunud leedegleimuldade põhierinevus on selles, et siin on kõdu all kuni 30 cm turbahorisont
annaabi.ee 
