· selgitada erinevate tsementide mõju betoonisegu töödeldavusele, kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele; · teostada betooni statistiline kontroll kasutades paralleelrühmade katsetulemusi. 1.2. Kasutatavad materjalid · portlandtsement CEM I 42,5 (ehitustsement); · Portland-komposiittsement CEM II/B-M (T-L) 42,5 R; · ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv, · paekillustiku fraktsioonid 4/16; · joogivesi. 1.3. Töö käik 1.3.1. Betooni koostise arvutuslik määramine Betooni koostise arvutamisel lähtutakse betooni vajalikust keskmisest survetugevusest. Käesolevas töös rakendatakse absoluutsete mahtude printsiipi s.o. betoonisegu koostis- komponentide absoluutsete mahtude summa võrdub värskeltpaigaldatud betooni mahuga.
kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. *Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. Killustikku kasutatakse -betooni täitematerjalina - teedeehituses -pinnasele toetuvate põrandate alusena jne. Peamised killustiku omaduste näitajad on lähtekivimi survetugevus, külmakindlus, kulumiskindlus, savi ja tolmu sisaldus. *Tehisliiv tehakse peamiselt graniidist (Ø 3…8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (Ø 0…5mm). Kasutatakse - terrasiit-krohvis -betoonides -asfaltbetoonides. *Müürikivid tehakse Eestis peamiselt lubjakivist või dolomiidist, harva ka graniidist ja nad kujutavad endast 20…50kg raskusi kivitükke. Lubjakivi kihilise ehituse tõttu ei ole nad päris korrapäratud, vaid on enamvähem ühtlase paksusega (60…240mm). 4.8. KORRAPÄRASED KIVIMATERJALID Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane.
Tooted: korrapäratu kujuga näit. klombitud ja munakiviparkett või korrapärane tänavaparkettkivi, äärekivi. Intrusiivsetest kivimitest äärekivi külmakindlus peab olema >100 tsüklit. · Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. Tera jämeduse järgi jaguneb killustik fratsioonidesse: 4...8, 8...16, 16...32 ja 32...64mm (EN-I järgi) · Tehisliiv tehakse peamiselt graniidist (Ø 3...8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (Ø 0...5mm). Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides. · Looduskivimaterjalide teisi kasutusalasid ehituses ja ehitusmaterjalide tööstuses Looduskivimaterjale kasutatakse ehituses veel terve rea toodete valmistamiseks nagu: · Happekindlad tooted ja -täitematerjalid andesiidist, kvartsist, diabaasist . · Leelisekindlad tooted. Leeliste suhtes püsivad on tihe lubjakivi, marmor, dolomiit, · Tulekindlad tooted
Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. Tera jämeduse järgi jaguneb killustik fratsioonidesse: 4...8, 8...16, 16...32 ja 32...64mm (EN-I järgi). Harva kasutatakse ka üle 64mm jämedust killustikku. Killustikku kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena Tehisliiva tehakse peamiselt graniidist (Ø 3...8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (Ø 0...5mm). Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides Müürikivid tehakse Eestis peamiselt lubjakivist või dolomiidist, harva ka graniidist ja nad kujutavad endast 20...50kg raskusi kivitükke. Lubjakivi kihilise ehituse tõttu ei ole nad päris korrapäratud, vaid on enamvähem ühtlase paksusega (60...240mm) Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane.
Survetugevust kontrollitakse kivimist väljapuuritud silindrite purustamisega survel. Killustiku külmakindlus näitab külmutustsüklite arvu, mille juures killustikuproovi massikadu ei ületa veel 5%. Kuluvust kontrollitakse pöörlevas trummlis ja leitakse killustiku massikadu %-des mahakulutatud tolmu näol 500 (1000) pöörde jooksul. Mehaaniliste omaduste poolest on kõige parem graniitkillustik. Tehisliiv tehakse peamiselt graniidist (Ø 3...8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (Ø 0...5mm). Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides. Müürikivid tehakse Eestis peamiselt lubjakivist või dolomiidist, harva ka graniidist ja nad kujutavad endast 20...50kg raskusi kivitükke. Lubjakivi kihilise ehituse tõttu ei ole nad päris korrapäratud, vaid on enamvähem ühtlase paksusega (60...240mm). Müürikivide survetugevus peab olema vähemalt 30N/mm2, veeimavus mitte üle 6% ja külmakindlus vähemalt 25 tsüklit. KORRAPÄRASED KIVIMATERJALID
Tera jämeduse järgi jaguneb killustik fraktsioonidesse: 4-8, 8-16, 16-32, 32-64 mm või 5-10, 10-20, 20-40 ja 40-70 mm. Harva kasut. ka üle 70 mm jämedust killustikku. Killustikku kasutatakse betooni täitematerjalina teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena jne. Mehaaniliste omaduste poolest on kõige parem graniitkillustik. - Tehisliiv tehakse peamiselt graniidist (3-8 mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (0-5 mm). - Müürikivid tehakse meil peamiselt lubjakivist, harvem dolomiidist ja nad kujutavad endast 20-50 kg raskusi kivitükke. Lubjakivi on kihilise ehituse tõttu enamvähem ühtlase paksusega (60-240 mm). Müürikivide survetugevus peab olema vähemalt 30 N/mm2 , veeimavus mitte üle 6% ja külmakindlus vähemalt 25 tsüklit. 3)Korrapärased kivimaterjalid Korrapärasteks loetakse materjale, millede vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane.
17. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid- · Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. · Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. · Tehisliiv tehakse peamiselt graniidist (Ø 3...8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (Ø 0...5mm). Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides. · Müürikivid tehakse Eestis peamiselt lubjakivist või dolomiidist, harva ka graniidist ja nad kujutavad endast 20...50kg raskusi kivitükke. Lubjakivi kihilise ehituse tõttu ei ole nad päris korrapäratud, vaid on enamvähem ühtlase paksusega (60...240mm). · Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane.