samuti Saksamaal 2. maailmasõja ajal valmistatud Sturmgewehr 44-ja. Tänu headele omadustele levis automaat peagi laialdaselt sotsialismimaades ja ka kaugematel maadel. 1980. aastatel hakati AK-47 välja vahetama automaadiga AK-74. Kalasnikovi automaat on kujutatud Zimbabwe ja Mosambiigi vapil. Tehnilised andmed Kaliiber: 7,62 mm Padrun: Mudel 1943 7,62 x 39 Pikkus: 87 cm Relvaraud: 41,5 cm Padrun: 55,9 mm Padrunikest: 38,7 mm Kuul: 26 mm Vintsoonte arv: 4 parempoolset Padruneid salves: 30 tk Tehnilised andmed vol.2 Sihikuline laskekaugus (m): 800 Kuul omab tappetoimet: 1500 Laskekiirus: 600 padrunit/min Praktiline laskekiirus üksiklaskudena: u. 40 padrunit/min Praktiline laskekiirus valangutena: u. 90 padrunit/min Kuuli suudmekiirus: 700 m/s Tehnilised andmed vol.3 Kaal tühja salvega: 4300g Kaal laetud salvega: 4876g Padruni kaal: 16,2g
1941 juulis põgenes ta Eestist Venemaale, kus organiseeris tagalas eestlastele suunatud kommunistlikku propagandat. 29. novembril 1946 leiti ta kell 11.40 oma korteris vannitoa põrandalt surnuna. Tema surma asjaolud on täpsemalt selgitamata. Esialgu väideti, et ta suri "pärast lühikest kuid rasket haigust", kuid hiljem on peetud kõige tõenäolisemaks, et tegu oli enesetapuga, sest ta leiti põrandalt verisena, tema kõrval lebas 7,65 mm püstol Walther ja padrunikest ning vannitoa aknalaual olid hüvastijätukirjad, üks ÜNi presiidiumi asetäitjale Nigol Andresenile ja teine abikaasale. On oletatud ka seda, et ta tapeti. Ta maeti 3. detsembril 1946 Tallinna Metsakalmistule. 1947. aasta 6. märtsiks oli salapäraselt surnud ka tema abikaasa Emilie Vares (neiuna Roode, 18971947), kelle matusest Metsakalmistul võtsid teistehulgas osa Hans Kruus, Eduard Päll ja Nigol Andresen. Teosed: Fata-Morgana Inimene ja sfinks Katastroofid Vahekorrad
Tüdrukul oli võrreldes teiste perekonnaliikmetega parem elu kuna ta elas kaksikelu, tema kasuvanemad olid rikkad, seal ta käis suviti ja alates 1930 aastatest käis ta kasuisaga välismaal laevaga kus ta sai laiema silmaringi ja haritumaks kui teised omaealised. Raamatu lõppus kui ta oli arreteeritud üritas ta end kolm korda maha põletada kuid ei õnnestund. Kuid suri 6.III. 43 Helene Kullman mahalaskmise kaudu valvur Kuno Püga poolt, asitõenditeks: revolver, padrunikest ja kuul. Valvur lasi ta maha, sest tüdruk provotseeris teda.(4) Teised teosed Luulekogud ,,Esimesed värsid" 1960 ,,Tänavad ja tanumad" 1962 ,,Kodumurul" 1966 ,,Lõkkemõtted" 1974 Jutukogud ,,Kohtumine vanaema aias" 1966 ,,Margapuuga mõõdetud maa" 1976 Romaanid ,,Tume Laas" 1978 Romaan Teise maailmasõja eelsetest viimastest rahuaastatest, sõjast, okupatsioonist, metsavendadest ja taas saabunud rahust ning kolhoosielust, nähtuna maainimeste silme läbi.
Barbarus leiab, et just luule on üks viis uuendusteks . Kirjandus on ühesugusest lüürikast ja luulest üle ujutatud. 11. Ametliku versiooni järgi sooritas Johannes Vares oma korteris Kadrioru lossis 29. novembril 1946 enesetapu, ta surma asjaolusid on ebaselged tänaseni. Esialgu väideti, et ta suri infarkti, kuid hiljem on peetud kõige tõenäolisemaks, et tegu oli enesetapuga. On oletatud ka seda, et ta tapeti. Ta leiti vannitoa põrandalt verisena, tema kõrval lebas püstol, padrunikest ning aknalaual olid hüvastijätukirjad. Kirjanik on maetud Tallinna Metsakalmistu. 1947. aasta 6. märtsiks oli salapäraselt surnud ka tema abikaasa Emilie Vares.
(1927), "Maailm on lahti" (1929), "E.V.-r" (1932), "Tulipunkt" (1934), "Memento" (1936) jpt. 29. novembril 1946 leiti ta kell 11.40 oma korteris vannitoa põrandalt surnuna. Tema surma asjaolud on täpsemalt selgitamata. Esialgu väideti, et ta suri "pärast lühikest kuid rasket haigust", kuid hiljem on peetud kõige tõenäolisemaks, et tegu oli enesetapuga, sest ta leiti põrandalt verisena, tema kõrval lebas 7,65 mm püstol Walther ja padrunikest ning vannitoa aknalaual olid hüvastijätukirjad, üks ÜNi presiidiumi asetäitjale Nigol Andresenile ja teine abikaasale.[4] [3] On oletatud ka seda, et ta tapeti.[5] [6] Ta maeti 3. detsembril 1946 Tallinna Metsakalmistule Öö Ma hõõgun, leegitsen kui süsi... Mu keha palavikus näed, Must pime öö!
purustamiseks. Praeguseks on välja töötatud padrun, kus 20 noolt saavutavad algkiiruse 900m/s ettenähtud märgi tabamiseks suurtelt kaugustelt. 4. Relvade jaotus tööprintsiibi järgi · ühelasulised e. lihtrelvad · automaatrelvad Automaattulirelva ümberlaadimine ja löögimehhanismi vinnastamine ning töölerakendamine toimub gaasiplahvatuse toimel. Täisautomaat lasud toimuvad kuni sõrm on päästikul; poolautomaat peale lasku viiakse küll tühi padrunikest välja ja ka uus padrun rauda ning vinnastatakse löögimehhanism, kuid lasu sooritamiseks on vaja vajutada päästikule (üksiklasud) 5. Tulirelva identifitseerimine Tulirelva saab identifitseerida: · pihtamislaengu või · padrunikesta järgi Vintraudset tulirelva identifitseeritakse kuuli ehitusliku tunnuste ja kuulile tulistamisel jäänud vindi välja jälgede järgi. Algul määratakse kuuli järgi relva grupikuuluvus (s.o liik, süsteem, mudel)
süttib ja süütab püssirohu. Püssirohu põlemisel tekkivad gaasid suruvad kuuli vintrauast välja. Vintraua suudmepoolses otsas on gaasikanal, millesse kuuli möödumisel siseneb osa gaase. Gaasikanalist jõuavad gaasid gaasikotta. Gaasikojas avaldavad gaasid survet gaasikolvile, mille surve mõjul hakkab lukuraam koos gaasikolvi ja lukuga tagasi liikuma. Tagasiliikumisel teeb lukk pöörde ning samal ajal haarab tõmmik kinni padruni põhjast ja eemaldab selle padrunipesast. Padrunikest saab löögi lukukojas asuvalt kesta väljaheitjalt, mille tagajärjel heidetakse tühi kest heiteava kaudu välja. Kui lukuraam koos lukuga liiguvad tagumisse asendisse, vinnastatakse kukk ning surutakse kokku taandurmehanism. Taandurmehhanismi mõjul hakkab lukuraam jälle ettepoole liikuma, viies järgmise padruni salvest padrunipessa. Tuleümberseaduri asendis R hoiab päästikuhoob kukke paigal. Kukk ei saa liikuda enne, kui uuesti vajutatakse päästikule
annaabi.ee 
