värskus, asjaosaliste tuntus ning geograafiline lähedus. Uudisväärtused: täpsus, objektiivsus, tasakaal 4. Interneti tulek ajakirjandusse. Ajakirjastajate ja globaalne viga ärimudeli muutumisel. Kuidas majanduskriis ja internet muutsid ajakirjandust. Integreeritud uudisruumide(toimetuse) tekkimise põhjused. Meedia tarbimise mõõtmine ja sellega seotud proleemid. Integreeriutud uudisruum: Ühendatud toimetustes on liidetud erinevad tugistruktuurid ja paberlehe ning veebiväljaande osakonnad. Selline lähenemine võimaldab ühendada grupi erinevate väljaannete ressursid, et toota suurema efektiivsusega rohkem sisu erinevate kanalite jaoks. Konkurents väljaannete vahel jääb, aga mitte ajakirjanike, vaid peatoimetajate tasemele. Uues toimetuses on loo keskne lähenemine kasutades väga erinevaid platvorme. Ajakirjanik kirjutab loo ning toimetaja otsustada jääb millises kanalises see avaldatakse.
elev venekeelne elanikkond ei tarbi eriti eestikeelset meediat. Saadakse teavet Venemaa telekanalitest ja venekeelsetest uudisteportaalidest. 2007 aasta aprillisündmused näitasid, kui suur jõud on massimeedial inimeste käitumise kujundamisel. Seda isegi siis, kui tarbija elab teises riigis. Konkreetse näite puhul on see Eestis elav venekeelne inimene. Suured muutused on toimunud ka Eesti meedia struktuuris. Järjest enam inimesi rahuldab oma esmase infovajaduse interneti vahendusel. Paberlehe tellimine on osutunud kas ebamugavaks või kalliks, eriti praeguses olukorras, kus inimesed jäävad sadade kaupa töötuks. Noored inimesed aga leiavad, et internet on lihtsam ja mugavam viis uudiseid lugeda. Lisaks sellele on võimalik igat artiklit kommenteerida nind teiste lugejatega diskuteerida. Internet mõjutab inimest kiire ning vahetu info pakkumise kaudu. Lisaks kõigele sellele on võimalik ka lugejal endal info loomises või vahendamises osaleda. Viimaste aastate jooksul on
Saadakse teavet Venemaa telekanalitest ja venekeelsetest uudisteportaalidest. 2007 aasta aprillis�ndmused n�itasid, kui suur j�ud on massimeedial inimeste k�itumise kujundamisel. Seda isegi siis, kui tarbija elab teises riigis. Konkreetse n�ite puhul on see Eestis elav venekeelne inimene. Suured muutused on toimunud ka Eesti meedia struktuuris. J�rjest enam inimesi rahuldab oma esmase infovajaduse interneti vahendusel. Paberlehe tellimine on osutunud kas ebamugavaks v�i kalliks, eriti praeguses olukorras, kus inimesed j��vad sadade kaupa t��tuks. Noored inimesed aga leiavad, et internet on lihtsam ja mugavam viis uudiseid lugeda. Lisaks sellele on v�imalik igat artiklit kommenteerida nind teiste lugejatega diskuteerida. Internet m�jutab inimest kiire ning vahetu info pakkumise kaudu. Lisaks k�igele sellele on v�imalik ka lugejal endal info loomises v�i vahendamises osaleda.
Seetõttu on tähtis, et õpiksime juba karjääri alguses oma häält korralikult kasutama. Kui ma näen, et õpilased mind ei kuula ja tegelevad muude asjadega, püüan neile mitteverbaalsete vahendite abil seletada, et ei ole rahul tekkinud atmosfääriga. Näiteks silmavaade, nägu, käed, zestid aitavad peegeldada õpetaja suhtumist. Mina olen kasutanud ka märke ja signaale. Enne olen lugenud ühest raamatust, kuidas võb kasutada värvilist paberit signalide andmiseks. Punase paberlehe lastele näitamine tähendab tasa!, roheline paber annab märku, et nüüd nad peavad tööd hakkama tegema, kollane paberleht tähendab, et juba pool aega tööst möödunud, sinine paberlehe näitamine tähendab, et nüüd peavad kõik tööd lõpetama. See võte toimib hästi siis, kui lapsed teevad gruppitööd, siis üks lastest märkab signaale ja teatab oma gruppile. Algklassides on vaikseks jäämine võimas sõnum. Kui õpetaja on mõneks hetkeks vaid, siis
paremaks levitamiseks. Ühinemise eesmärk oli pakkuda lugejatele kvaliteetsemat väljaannet nii sisus kui vormis, omanikele aga võimalust kokku hoida juhtimis-, trüki-, levi- ja finantskulusid, et välja tulla üha suurenevast kahjumist. SL Õhtulehe jaoks algabki ajalugu 3. juulil 2000, mil lõpetasid ilmumise kaks konkureerivat väljaannet Õhtuleht ja Sõnumileht ja hakkas ilmuma ühine väljaanne SL Õhtuleht. Õhtuleht ja tema mission: SL Õhtulehe paberlehe esimene number, mille tiraaz oli 60 510 eksemplari, ilmus 3. juulil 2000. aastal. 3 SL Õhtuleht AS kuulub võrdsetes osades meediakontsernidele Ekspress Grupp ja Eesti Meedia. Ettevõtte toimetuse tööd juhib peatoimetaja Väino Koorberg, ettevõtte juhatuse esimees oli kuni 2005. aasta 20. novembrini Priit Leito, praegu on antud ametikohal Kristjan Mauer. Kuna ajalehtede Sõnumileht ja Õhtuleht ühinemisena sündinud paberväljaanne
annaabi.ee 
