Töö number 1. Segude lahutamine ja identifitseerimine roheline (ilmselt kollase ja sinise segu) värv. Sellest võib järeldada, et kromatograafilisel meetodil. viltpliiatsid koosnevad peamiselt kolmest värvist (ainest) sinisest, A) Viltpliiatsi värvide paberkromatograafia kollasest ja punasest. Mustas ja pruunis värvis on selgelt näha kõigi Töö eesmärk: Uurida viltpliiatsi värvainete koostist. kolme värvaine esinemist. Roheline koosneb sinisest ja kollasest Töövahendid: kromatograafiline paber (Watman), eluent ehk vooluti: värvainest. Tumesinise ja lilla vahe esineb punase ja sinise värvaine
süsteemis. Liigid: Kromatograafilisi meetodeid võib liigitada eesmärgi, tehnilise teostuse, mobiilse faasi oleku ja muude parameetrite alusel. Kromatograafilise ainete eraldamise eesmärgiks võib olla üksikute komponentide kättesaamine, et nendega midagi edasi teha (nt kasutada ravimi koosseisus). Sellist kromatograafiat nimetatakse preparatiivseks. Analüütilise kromatograafia puhul on eesmärgiks aine olemasolu ja hulga määramine segus. Statsionaarne faas võib olla paber (paberkromatograafia) või õhuke poorse aine kiht metall- või klaasplaadil (õhukese kihi kromatograafia), täidisena kolonnis (kolonnkromatograafia) või kantud peene toru siseseintele (kapillaarkromatograafia). Mobiilne faas võib olla vedel (vedelikkromatograafia), gaasiline (gaaskromatograafia) või superkriitilises olekus (superkriitilise fluidumi kromatograafia). http://tera.chem.ut.ee/~koit/arstpr/krom.pdf Kromatograafia on andnud väga efektiivsed meetodid, mida kasutatakse peaaegu kõigis
Destilleerimine. Vedelate segude lahutamiseks kasutatakse destilleerimist. Destillatsiooniseadmes keedetakse vett, eralduv veeaur juhitakse jahutisse. Jahuti jahutatakse. Jahutisse suubuv veeaur jahtub ja kondenseerub veeks. Vesi koguneb vastuvõtjasse. Nii saadakse looduslikust veest puhas vesi, ilma lisaaineta. Kutsutakse seda destilleeritud veeks. Lisandained jäävad destillatsioonikolbi. Erinevatel ainetel on ka erinev keemistemperatuur. Paberkromatograafia. Filterpabeririba tilgutatakse tilk uuritavat lahust, nt tinti, või tehakse viltpliiatsiga täpp. Filterpaber riputatakse vertikaalselt klaasisilindrisse, alumise otsaga vette. Tint või viltpliiatsi värv koosneb tavaliselt mitmest erinevast värvainest. Vesi imbub alt paberisse, tõuseb ülespoole, võttes endaga kaasa tindi/viltpliiatsi värvaineosakesi. Hiljem on näha kui paberile tekib mitu erinevat värvilaiku. Lähteaine lagunes mitmeks erineva värvusega aineks.
· Produkti adsorbeerimine tahkele kandjale nagu paber, klaas, ioonvahetuskandjad. · Kromatograafilised lahutusmeetodid: o lahutus võib põhineda substraadi ja produkti erineval, o molekulmassil (geelfiltratsioon), o hüdrofoobsusel (pööratud faasi kromatograafia), o ioniseeritusel (ioonvahetuskromatograafia) , o adsorptsioonil (adsorptsioon-kromatograafia). HPLC ehk kõrgsurve vedelikkromatograafia, paberkromatograafia, kromatograafia õhukesel kihil. Radioaktiivsuse kasutamine ensüümreaktsioonide jälgimiseks: Aktiivsuse määramise radioaktiivselt märgistatud substraadiga: 1. Ensümaatiline reaktsioon: 2. Reaktsiooni peatamine ning P* ja S* lahutamine (kromatograafia, sadestamine, ekstraktsioon jt.) 3. Radioaktiivsuse mõõtmine ja produkti hulga arvutamine Eelised: · Kõige tundlikum meetod, võimalik on määrata produkti koguses10-18-10-17 mooli
Elektronide pumpamine maatriksist membraanidevahelisse ruumi toimub kompleksides I,III ja IV. Olulised on ka NADH ja suktsinaat, CoQ elektronide kandja, mis vahendab elektrone primaarsete dehüdrogenaaside ja kompleks III tsütokroomi b vahel. Tsütokroom c. 3. Kirjeldage Calvini eksperimente, mida ta viis läbi kasutades Corella kultuuri ja 14CO2. Chlorella kultuuri märgiti 14CO2 abil lühikeste pulssidega ja analüüsiti esimesi CO 2 fikseerimise produkte paberkromatograafia ja autoradiograafia abil. Avastas calvini tsükli. 4. Kirjeldage 3-fosfoglütseraadi moodustamise protsessi ribuloos 1,5-bisfosfaadi karboksülaasi reaktsioonis. Ribuloos bisfosfaadi karboksülaas katalüüsib CO2 fikseerimist: Ribuloos-1,5-bisfosfaat + CO2 2 3-fosfoglütseraati. Alternatiivina katalüüsib sama ensüüm oksügenaasi reaktsiooni, seetõttu nim teda RuBP karboksülaas/oksügenaas (RuBisCO). 5
· geelkromatograafia. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt aminohapete, valkude, süsivesikute, lipiidide jt biomolekulide segude lahutamisel. Kromatograafia liike illustreerivad skeemid Kromatograafilist protsessi võib realiseerida kinnises süsteemis kolonnis (kolonn- kromatograafia) ja lahtises süsteemis paberil või kromatograafilisel plaadil (üldnimetus planaarkromatograafia, kitsamalt paberkromatograafia ja õhukese kihi kromatograafia). 32 33 Jaotuskromatograafia aluseks on lahutatavate ainete jaotumine kahe, teineteisega mitteseguneva vedelfaasi või statsionaarse vedelfaasi ja gaasifaasi vahel tänu ainete erinevale lahustuvusele neis faasides. Statsionaarset faasi pestakse järjest uute mobiilse faasi kogustega, kuni lahutatavad ained jagunevad lahusti erinevatesse portsjonitesse.
annaabi.ee 
