Paberi kasutuselevõtt 14. sajandil ja trükikunsti leiutamine Gutenbergi poolt 15. sajandil olid keskaegse Euroopa kõige pöördelisemad tehnilised saavutused. Raamatud muutusid odavamaks ja nende levik kiirenes. 15. sajandi teisel poolel trükitud raamatuid nimetatakse inkunaabliteks. Eesti raamatukogudes säilitatakse 113 seesugust haruldust. Eestis hakati paberit valmistama hiljemalt 1667. aastal. Paberi valmistatamiseks saadetakse palkideks saetud puud paberivabrikusse, kus eemaldatakse puukoor ning palgid purustatakse õhukesteks pilbasteks. Keemilise töötlemise teel saadakse pilbastest kiudaineid. Kiudaine allikaks võivad olla ka vanapaber või kalts sellisel juhul kasutatakse sama looduslikku toorainet teist korda, kusjuures paberi taaskasutamine võimaldab säilitada metsa, hoida kokku energiat ning vähem saastada õhku ja reostada vett.
sajandil. Esimest paberi valmistamise töökoda Saksamaal mainitakse kirjalikult 1390.a. Peamiselt valmistati seda puuvillase ja linase materjali kaltsudest. 1. Meister sõelaga 2. Paberilehtede astamine vildi vahele 3. Lehtede kokkupressimine 4. Lehtede kuivatamine nööril 5. valmis paberilehtede kastmine liimisegusse Tänapäeval valmistatakse paberit nii: · Langetatakse puud, saetakse palkideks ja saadetakse paberivabrikusse · Eemaldatakse puukoor · Palgid purustatake väikesteks pilbasteks · Lisatakse vesi ja kemikaalid ning saepuru keedetakse paberimassiks · Paberimassi tambitakse, et lõhkuda jämedad koed · Lisatakse vanapaberimassi · Paberimass puhastatakse ja valgendadakse · Mass kuivatatakse liikuval sõelal · Kuumad rullid kuivatavad paberit ja pressivad kiud tihedasti kokku
massi tihendusseadmed (topeltsõeltihendid, topelttrummeltihendid või kruvipressid) ja spetsiaalsed segistid. Pleegituslahuse retsirkulatsiooni kasutatakse tavaliselt suure peroksiidi kulu puhul (kuni 4%). Sel juhul võib jääkperoksiidi kogus lahuses ulatuda 50%-ni doseeritust. Kasutusel on ka järgmised tehnoloogilised variandid: pleegitus jahvatusel pleegitus helveskuivatusel Tselluloosi kuivatamine Kui tselluloos ei suunata tselluloositehasest vedela massina paberivabrikusse, vaid väljastatakse kaubatoodanguna, siis kuivatatakse ta kuivatussilindritel ja turustatakse lehttselluloosina või kasutatakse helveskuivatuse tehnoloogiat ja turustatakse kokkupressituna pallides. Enne kuivatust tuleb tselluloosimassist eraldada enamik vett kas spetsiaalses kõrgsurvepressis või paberimasina sõelaosa taolises seadmes nagu näidatud joonisel 60. Pressformerilt suunatakse tihendatud kiuvaip kuivatussilindritele. Helveskuivatuse tehnoloogia
1991.a. leiavad raamatukogus aset suured muutused endisest raamatute kogust peab saama nõudliku lugeja kõiki vajadusi rahuldav informatsioonikeskus. Tsensuur Nagu nõukogude ajal tavaks, oli klantsima löödud fassaadi taga nii mõndagi räpast leida. Eelneva ilusa positiivse jutu juurde siis tegelik reaalsus ja nõukogude võimu telgitagused toimingud. 1945.a. tuli käsk keelatud kirjandus eraldada ja paberivabrikusse saata. Weltmann ja rektor Koort päästsid oma põhjendustega raamatud hävitamisest. Moodustati erifond keelatud kirjanduse hoidmiseks. Ülikooli raamatukogu jätkas hoole ja hirmuga keelatud kirjanduse väljakorjamist. Keelustatud teoste sedelid tuli kataloogidest eraldada ja moodustada neist erikataloogid. Erifond muudkui paisus ja tööl ei paistnud lõppu. Raamatuid võeti erifondi aktideta, seega puudavad andmed, palju ja mida võeti. 1946.a juunis määrati spetsfondi juhtima M
kaubanduslinnaks, sisekaubanduses kaupmeeste arvu ülempiir Kaugkaubandus: peamine väljaveoartikkel oli teravili, maksud: tollimaks, kaup kaubandusega ei võinud aadlikud tegeleda; 3) Käsitöö tsunftikord, tsunftijänesed Säilis tsunftikord: lisaks tsunftikäsitöölistele tegutsesid ka nurgakäsitöölised e. tsunftijänesed. 4) Manufaktuurid mis on, too näiteid ülemineku etapp käsitöölt vabrikule. Tööjõud + tooraine toodi Räpinasse paberivabrikusse Venemaalt, 1760 hakati klaasi valmistama: peeglid ja portselan. Tsunftipiirangud kaotati, käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents, kaotati kauplemispiirangud. 5. Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal. 1) Luterliku kiriku seisund Liivi sõja järel: Kirikuhooned purustatud-rüüstatud, paljud kirikuõpetajad hukkunud, levima olid hakanud muinasusu kombed. 2) Luterliku kiriku peaülesanne, kuidas seda ellu viidi Aitas kaasa kiirele ,,rootsistamisele", selleks :
annaabi.ee 
