põllutöömasinad *väetised *üleminek piimakarjale *tõuloomad *jätkud talude päriseks ostmine -: *taludel võlad *sotsiaalne kihistumine(60% talurahvast olid maata/väga vähese maaga) *maapuudus | Tööstus: -: *ei arvestatud Eesti huvisid&võimalusi(sisse-tooraine,kütus, seadmed, tööjõud; välja- toodang Venemaale) +: *tekstiilitööstus-Narva esikohal *masina-ja metallitööstus- Tallinn *paberitööstus- Venemaa suurim Pärnus(Eesti andis ~70% Venemaa paberitoodangust) *sõjalaeva tehased Tallinnas | Kaubandus : sisekaubandus: *linnade kasv *Eestlased kindlalt ülekaalus *12 linna *1898 Restu piimaühistu- I eestis | Transport: *raudteed(1870 Balti raudtee, Valga-Võru-Pihkva 1889 jne) mõju: kaubavahetuse elavnemine. Jaan Tõnisson&Konstantin Päts -J.T: *pärit Viljandimaalt *põhilised vaated: edendagem kultuuri, edendagem eesti elu! *ajaleht "Postimees" *toetajad: Villem Reiman, Oskar Kallas | -K.P:
II Metalli- ja masinatööstus Keskuseks Tallinn. Tekkis ettevõte Dvigatel- vagunitehas. Raudteede peatehased- ettevõte, mis tegeles vedurite remondiga. Krulli tehas- omanik Krull, viinavabrikute sisseseadeid toodeti. III Paberi- ja tselluloositööstus Paberivabrikud asusid Tlns ja Räpinas. Kohilas ja Türil- nii papp kui paber. 1900 avati Pärnus tselluloosivabrik Waldhof. 1915 1. Ms tingimustes Waldhof lasti õhku, sest ei tahetud skslaste kätte jätta. 70% Vm paberitoodangust ei läinud Eestis vaja, vaid veeti raudtee abil laiali. IV Tsemenditööstus Keskus: Kunda V Toiduainetööstus Seal ka viinavabrikud Umbes pooled tööstused rajanesid vene kapitalil, ¼ sks, ingl, pr kapital, ¼ baltisaksa, eestlaste kapital. Eestlastel suurtööstusi polnud. Tervikuna Eesti ala Vene Tsaaririigi üks enamarenenud piirkondi. OLUKORD EESTIS PÄRAST 1905. AASTA REVOLUTSIOONI · Poliitilises mõttes rev saavutatud ühinemisvabadus jäi alles, tegutses edasi ERE.
Naftal põhinevad tooted ja teenused on tema ekspordiartiklite nimekirja tipus. Norra on hüdroenergia suurtootja. Peaaegu kolmandik sellest energiast kasutatakse metallide, kemikaalide, naftakeemiatoodete, mineraalsete maavarade, paberi ja tselluloosi tootmiseks. Norra töötlev tööstus moodustab riigi suurima maismaapõhise ekspordisektori. Suur metsaressurss ja odav hüdroenergia on taganud Norrale tähtsa osa maailma tselluloosi- ja paberiturul. Umbes 90 % riigi tselluloosi- ja paberitoodangust läheb ekspordiks. Norra ettevõtted ekspordivad oma tooteid peamiselt Euroopa, Põhja-Ameerika ja Aasia kõrgeltarenenud tööstusriikidesse. 21 5. TEHNOLOOGIA JA TEADUSE ARENG Teadus- ja arendustegevus ning koostöö välisfirmadega on aidanud arendada uusi riikliku tähtsusega majandusvaldkondi nagu tarkvara- ja kommunikatsiooni- tehnoloogia, kosmosetehnoloogia, masinaehitus ja biotehnoloogia.
mineraalsete maavarade, paberi ja tselluloosi tootmiseks. Norra töötlev tööstus moodustab riigi suurima maismaapõhise ekspordisektori. Norra toetub pea täielikult hüdroenergiale, mis muudab tööstusobjektide käitamise paljude teiste riikidega võrreldes ökonoomsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. 4.5.1. Tselluloos ja paber Suur metsaressurss ja odav hüdroenergia on taganud Norrale tähtsa osa maailma tselluloosi- ja paberiturul. Umbes 90 protsenti riigi tselluloosi- ja paberitoodangust läheb ekspordiks. Norra tselluloositootjad tarnivad mitut liiki tselluloosi, sealhulgas ajalehe- ja ajakirjapaberi tootmisel olulist lühi- ja pikakiulist sulfaattselluloosi. 4.5.2. Keemiatooted Norra esimene suuremahulise hüdroenergiakompleksi ehitamise lõpetas Norsk Hydro 1907. aastal. Euroopa tollal suurim elektrijaam oli mõeldud põllumajandusväetiste tootmise varustamiseks elektrienergiaga. Nüüd on Norsk Hydro Euroopa juhtiv nitraadi, seguväetiste, karbamiidi ja ammoniaagi tarnija
hulgas. Tööstuslik pööre-19.saj. lõpus toimus kogu Vene impeeriumis, ka Eestis, tööstuslik tõus. Eestist sai arenenud tööstuslik piirkond. Laiendati vanu tehaseid ja rajati uusi ettevõtteid. Juhtivaks tööstusharuks kujunes tekstiilitööstus (suurim ettevõte- Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur). Järsult kasvas masina-ja metallitööstus. Kolmandal kohal oli paberitööstus, mis andis 70% kogu Venemaa paberitoodangust. Sajandivahetuseks sai Narva asemel suurimaks tööstuskeskuseks Tallinn (mitmekesine tööstuspilt). Uusi ettevõtteid rajati ka teistesse linnadesse ja isegi maale ( Kunda ja Aseri tsemenditehased). Tööstusettevõtted kuulusid peamiselt Venemaa suurettevõtjaile, välismaa (Saksa, Prantsuse, Inglise) ja Balti-Saksa kapitalile. Vaid mõningane osa väikeettevõtetest kuulus Eesti ettevõtjatele.
annaabi.ee 
