kuulusid aastal, ehk vaimulike, Katarite katareid juhiti heitmine, paavstlust taotlema paavst pidas Paljudele k-sajandil Puhas). peamine usukinnitus,
Kolm seisust · Vaimulikud- nad plavetasid kõigi eest · Sõjamehed- nad kaitsesid kõiki · Töötegijad- nad pidasid kõik oma tööga üleval 3.Varakeskaja Kiriku- ja vaimuelu Paavstivõimu tõus Katoliku kiriku pea on Rooma paavst; Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks-lad.k papa; eestik.k- paavst; Pippin Lühikese annetusega sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Uus tõus ootas paavstlust ees alles kõrgkeskajal Kiriku korraldus Piiskopkonnad; peapiiskopkonnad; katedraale nim. ka toomkirikuteks; Keskaegse kloostrikorralduse kujunemine Kloostrid; püha Benedictuse kloostri reeglid; Monte Cassion klooster; abt; Kloostrit ei tohtinud vahetada vaid tuli jääda valitud kogukonda elu lõpuni; Paavst Gregorius Suur(rajas kloostreid ja väga aktiivne usulevitaja); kloostritest said suured naturaalmajanduslikud majapidamised Misjon paganate seas
Keskaja kujutelmade järgi jagunes ühiskond kolmeks seisuseks- vaimulikud, sõjamehed ja töötegijad. Varakeskaja kiriku-ja vaimuelu · Katoliku kiriku pea on Rooma paavst · Esimene Rooma paavst- apostel Peetrus · 756. Aastal sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis · Kujunes kirikukümnis- kümnendik kogusaagist · Frangi riigi lagunemine ja Läne-Euroopa killustatud tõi kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi allakigu, uus tõus ootas paavstlust kõrgkeskajal Kiriku korraldus · Kristlik maailma jagunes piiskopkondadeks; mitu piiskopkonda ühendas peapiiskopkond · Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal · Piiskop pühitses ametisse preestrid · Preestrite ülesanne oli jagada sakramente ha korraldada kirikuteenistusi · Kirikus oli veel vaimulikke, kes olid jumalateenistusel abiks · Piiskop kontrollis oma kogukonna vaimulike tegevust tehes visitatsioone ehk külaskäike
o Kolm seisust: Vaimulikud- nad palvetasid kõigi eest Sõjamehed- nad kaitsesid kõiki Töötegijad- nad pidasid kõik oma tööga üleval VARAKESKAJA KIRIKU- JA VAIMUELU PAAVSTIVÕIMU TÕUS Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks (lad. k papa eesti k. paavst). Pippin Lühikese annetusega sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Uus tõus ootas paavstlust ees alles kõrgkeskajal. Rooma esimene paavst ja piiskop oli apostel Peetrus. Kiriku püsiva sissetuleku tagas kirikukümnis kogu sissetulekust pidi 1/10 annetatama kirikule. KIRIKU KORRALDUS o Kristliku maailma korraldus ei olnud muutunud alates vanast ajast: olid piiskopkonnad, ning need tekitasid omakorda peapiiskopkonnad, mida juhtisid peapiiskopid, kes korraldasid usuelu neile alluvas piirkonnas. Nende
neutraalseteks. Paljud toetasid siiski kontsiile ja vürstid said mängida kirikuvõimuga. 15. saj olid paljudes Euroopa maades kuningad ja vürstid kiriku asjad oma kontrolli alla võtnud. Prantsusmaal gallikanism töötati välja printsiip, mis takistaks paavsti sekkumist Prantsusmaa kirikusse. Avignoni vangipõlve ajal oli suurem paavsti sekkumine kohaliku kiriku asjadesse. Kontsiliarismi nõue oli, et paavstil poleks õigust sekkuda kohalikesse ametimääramistesse. Renessanssiajastu paavstlust on tugevasti hukka mõistetud: levis nepotism kirikuameti andmine sugulastele. Põrkus perekonna abistamise printsiibiga, sest kiriku sees ei saa olla sarnast ideed. Perioodi seostatakse finantsiaalsete kuritarvitustega, kõige enam indulgentside müügiga. Selliseid vaateid on palju mõjutanud ka reformatsioon kontsiliarismi jätk. Luther puudutas alguses esimese ja peamise asjana indulgentse seetõttu on need ka ülehinnatud. Indulgentia arm, andekssaamine;
annaabi.ee 
