Ta oli Osirise ja Isise poeg. Horos maksis lõpuude lõpuks Sethile Osirise eest kätte ning sai trooni tagasi. Horost austati kui taevajumalat. Arvati, et kuu ja päike on tema silmad. Joonis 1. Jumalanna Isis Thot oli Egiptuse kuujumal, valitses kirjutajate ja teadmiste üle ning oli pühasõnade isand. Mõnikord öeldi, et ta on Ra vanem poeg, kuigi pärimuse kohaselt olevat ta hüpanud välja Sethi peast. Thoti kujutati sageli paavianina, ühena pühadest loomadest. Hathor oli egiptuse taevajumalanna, päikesejumal Ra tütar, keda tavaliselt kujutati lehmana.Rõõmu ja armastuse, tantsu ja laulu jumalannana kandis ta hoolt ka emade ja laste eest. 5 Seth oli egiptuse tormi- ja kaosejumal, hakkas tähistama kurjust, kuigi paljud teda kummardasid. Ta oli tahumatu ja metsik, punapäine ja heleda nahaga. 1
Vahel kujutati teda kui oinast, teinekord aga kui oina peaga inimest. Lisaks oli igal piirkonnal - Egiptuses oli neid 42 - oma jumal, keda austati. Kodudes kummardati väiksemaid jumalaid, et need aitaksid lahendada igapäevaküsimusi. Paljusid jumalaid kujutati loomadena, näiteks armastuse ja rõõmujumalannat Bastetit kassina, või linnu- ja loomapeaga inimestena. Thothi on kujutatud iibise peaga. Thoti oli kirjutamise ja teadmiste jumal ning mõnikord kujutati teda ka paavianina. Jumalatel olid omad perekonnad. Näiteks Osiris ja Isis olid mees ja naine ning neil oli poeg Horos. Horost kujutati kulli pea ja inimese kehaga. Horos kaitses vaaraode võimu. Osirist kujutati papüürusroost ja jaanalinnusulgedest krooniga. Ta kandis konksu ja kooti näitamaks, et tema on hauataguse riigi valitseja, talle pidid kõik surnud oma elu jooksul kordasaadetud tegudest aru andma. Hauatagune elu sai osaks vaid headele inimestele. Isis hoolitses
Temast sai egiptlaste ülim kõiketeadev jumalus. Päike oli Ra keskne sümbol. Teda kujutati samuti päikseketast kandva pistrikuna. * Hathor päiksejumal Ra tütar. Taevane lehm, universumi emand, taevane käskijanna ning ka laste kaitsja. Kehastas viljakust, hiljem seostati armastusega. Oli ka tantsujumalanna ning ilujumalanna. * Thot tarkuse- ja maagiajumal. Leiutas kirjutamise ja oli kirjutajate patrooniks. Tegutses jumalate kirjutajana. Oli kuujumalus. Esines tihti paavianina ning ka iibislinnuna. Temast sai ka ajajumal (kuukalender, kuujumal...) ning ta vastutas ka matemaatika, astronoomia, raamatupidamise ja keelte eest. Pühad loomad: Kassid, skarabeus (Hepri), krokodill (Sobek), jõehobu (Tauert), kobra (Uadzet). Kiri: Hieroglüüfkiri püha kiri Hieraatiline kiri preestrite kiri Demootiline kiri rahva kiri Haridus ja teadus: Hästiarenenud arstiteadus, matemaatika ja astronoomia (päikesekalender). Kirjutamisoskus oli
inimest. Lisaks oli igal piirkonnal - Egiptuses oli neid 42 - oma jumal, keda austati. Kodudes 9 kummardati väiksemaid jumalaid, et need aitaksid lahendada igapäevaküsimusi. Paljusid jumalaid kujutati loomadena, näiteks armastuse ja rõõmujumalannat Bastetit kassina, või linnu- ja loomapeaga inimestena. Thothi on kujutatud iibise peaga. Thoti oli kirjutamise ja teadmiste jumal ning mõnikord kujutati teda ka paavianina. Jumalatel olid omad perekonnad. Näiteks Osiris ja Isis olid mees ja naine ning neil oli poeg Horos. Horost kujutati kulli pea ja inimese kehaga. Horos kaitses vaaraode võimu. Osirist kujutati papüürusroost ja jaanalinnusulgedest krooniga. Ta kandis konksu ja kooti näitamaks, et tema on hauataguse riigi valitseja, talle pidid kõik surnud oma elu jooksul kordasaadetud tegudest aru andma. Hauatagune elu sai osaks vaid headele inimestele. Isis hoolitses Horose (Isise ja Osirise laps)
Dumuzile võj Akkadi-Babüloni Tammuzile, s.o. surevale ja taaselustuvale jumalale. Algul austati Abüdoses teisi jumalajd, kuid aegamööda tõrjus Osirise kultus nad välja. 15) Täiesti Lõuna-Egiptuse tsentrumis asetses Hermopolise nomos, kus austati jumalana Thot'i, tarkus- ja kirjajumalat. Thot esines ka jumalate saadikuna ning arvatavasti sellepärast samastasid kreeklased ta Hermesega.Teda austati iibis-linnuna või ahvina (paavianina). See nomos etendas Egiptose ajaloos hiljem väga olulist osa. 20) Laias viljakas orus asetses taamal Herakleopolise linn ja nomos (Suur). Seda linna nimetasid kreeklased nii seepärast, et seal austati jumal Harsef'it, keda nad samastasid Heraklesega. Herakleopolise nomos valitses Fajumi lähiseid, temast lääne pool asetsevat suurt oaasi. Nüüd peamistest Alam-Egiptuse linnadest ja nomostest. 1) Avara delta alguse lähedal asetses võimas linn, millel oli suur tähtsus kogu
annaabi.ee 
