Ehted Pidurõivaste juurde kanti ehteid. Usuti, et ehetel on maagiline mõju ja nad hoiavad kandjast kurja eemale. Pidurõivastega kantavad ehted olid enamasti hõbedast, igapäevaeheteks olid klaashelmed. Põhja-Eestis oli tavaks, et tütarlapsele pandi helmed kaela siis, kui tal tuli esimene hammas. Naised kandsid helmeid nii päeval kui öösel ning need jäid kaela ka surnule. Usuti helmeste kaitsvasse mõjusse. Peigmees kinkis pruudile pulmadeks ehteid, näiteks rahadega kee ehk paatrid. Sageli suurendati hõberahasid äärekaunistusega. Sõrmuse kinkis peigmees pruudile juba kosja tulles. Ehted pärandati põlvest põlve, emalt tütrele. Ehete rohkuse ja kvaliteedi järgi hinnati kandja jõukust. Vitsasõlgi, mis olid vajalikud eelkõige rõivaste kinnitamiseks, kandsid ka mehed. Preesid olid lamedad sakilise äärega mitmes suuruses rinnaehted ja kui preesi kaunistasid värvilise klaasi tükid, kutsuti seda silmadega preesiks. Sõlgi oli väga
Kõrvuti suurte kannaga rahadega kandsid vaesemad naised kuni 18. sajandi lõpuni kergeid rahakeesid, mida Setu naised tänapäevalgi kannavad. Rahakee oli väikestest hõberahadest koostatud kaelakee. Ka suuri kannaga rahasid kanti tihti mitmekaupa ühes kees, kusjuures jõukamatel oli rahadega keesid rinnal mitmes reas. Nii kanti neid 19. sajandil Kesk- ja Põhja-Eestis, Läänemaa naised ehtisid aga veel 20. sajandi alguseski oma peorõivaid peaaegu täielikult rinda katvate paatritega. Paatrid olid 18. ja 19. sajandilnaiste helmestest või hõbekettidest ja kaelarahadest kaelaehe, mis sai oma nime palvekee järgi. Lääne- Eestis nimetatakse paatriks ehet, milles oli vähemalt 12 kaelaraha, Põhja-Eestis aga ehtekomplekti kõige suuremat kaelaraha. 3 Sõlg Siledaservaline metallist rõivakinnitusvahend ja rinnaehe, tuntud alates pronksiajast.
elanud, ei suutnud nad enam ilma toiduta elada ning Leini läks külasse, et paluda ehk mõnigi annab midagi. Kuigi Kämbit kardeti andis mõni Leinile süüa. Tagasi tulles ei olnud enam poega ta oli hundikutsikate poolt ära söödud. Vaid poja kolp oli püstkoja kõrvale jäetud. Leini tahtis ka end ära tappa, kuid talle oldi öeldud, et poja juurde pääseb vaid ristitud ehk kellele mustakuuemees (paater) on ristivett pähe kallanud. Ta sai teada, et paatrid liiguvad ringi lõuna pool. Paari päeva pärast läkski Leini lõuna poole võttes endaga kaasa poja kolba. Kui ta oli juba tükk maad kõndinud, sõitsid temast Vello(mägiste vanem), Ott ja Kahro (Vello sulased) mööda ning võtsid kahvatu naise endiga kaasa. Hiljem saadi teada, et too olevat Vello õde. Ta jäeti vanema majja. Ühel päeval nägi Leini paatrit ja lasi end ristida. Vello sai pahaseks, kuna ristitud rüütlid on lätlased ehk vaenlased
Piduliku rõivastusega kanti rohkelt ehteid (hoburaudsõlgi, rinnanõelu, pronkskeesid, klaashelmeid, kaela- ja käevõrusid, sõrmuseid). Vööl rippusid nuga ja nõelakoda. 13. 17. sajandist rohkem andmeid piduliku rõivastuse kohta. Algul ilmnesid peamised erinevused varasemast kaunistustes ja ehetes. Pronksspiraale asendasid tinast naastukesed e tinulised. Ilmusid täiesti uut laadi ehted: sõled, klaas- või hõbehelmestest keed paatrid, suured hõbehelmed krõllid. 14. sajandist pärinevad esimesed silmkoes kindakatked, 17. sajandiks oli silmkoes kudumine Eestis üldine. Suuremad muudatused ilmnevad 17. saj Põhja-Eestis. Naised hakkasid kandma käisteta särgi peal lühikest linast pluusi käised. Varasema mähitava vaipseeliku asemele tuli kitsas kokkuõmmeldud ümbrik. Abielunaiste peakattena levis liniku asemel tanu. Rohkem teateid ka meesteriietuse kohta. Vanapäraste pikkade pükste asemel hakati Põhja-Eestis,
Rinnaehetest on Tori kihelkonna naistel kasutuse olnud hõbepreesid, sõled, helmed ja kaelarahad. Särgikaelus kinnitati vitssõlega või väikese preesiga. Pidupuhkudeks seati aga keset rinda kuhiksõlg või suurem punaste klaassilmadega prees. Sõlgede ja preeside ilu pidid täiendama mitmesuguseid kaelakeed ehk helmed. Need koosnesid enamasti klaashelmestest. Lisaks preesidele ja sõlgedele kanti kaelas veel kaelarahasid. Vaesemad kandsid üksikuid rahasid, rikkamatel olid terved paatrid. Paater koosnes kodaratega ja kannaga rahade reast. Keskmine raha reas oli kõige suurem ja kodaratega, st kaelaraha oi ümbritsetud võrguga. Silmadega prees Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SÕLG Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
annaabi.ee 
