nihutades niimoodi enda ja kogu inimkonna rajajooni. Võidud: a) Hrustsovi taganemine 1962.a Kuuba kriisi ajal, b) Kosmonautikas mindi NSVL-st mööda, Am kosmonautide jõudmine Kuule 1969.a Kennedy tapeti 1963.a Dallases süüdlaseks pahempoolitseja Oswald. Asemele astus asepresident Lyndon B. Johnson meenutas elatanud kaboid, kuid osutus võimekaks riigijuhiks ja valiti 1964.a Valgesse Majja tagasi. Püstitas eesmärgi ,,suur ühiskond", mis vastas aja paatosele: mõistuse, teaduse ja sallivuse abil tasandatakse kuristikud eri klasside ja rasside vahel nii, et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda. Ta valitsusajal saavutas neegrite võitlus rassilise võrdsuse eest kõrgpunkti, 1963.a toimus mustanahaliste õiguste jaluleseadmiseks võimas demonstratsioon nn marss Washingtoni, osavõtjaid 200 000in. Liikumist juhtis M. Luther King, kes sai 1964.a Nobeli rahupreemia, kuid 1968.a mõrvati.
August Gailitit, kes kerkis esile Siuruga ja sai kohe loetavaks ning populaarseks. Eks lugend siis Gailitit iga kirjanduslik ja, kui kätte sai, mitte-kirjanduslik inimene! Kuidas keegi temasse suhtus, kas jaatades, või eitades, see on teine küsimus, kuid igatahes sundis ta enesega arvestama. Gailit vastas vahest paremini kui ükski Siuru kirjanikest tolle ajajärgu hingeelu. See ajajärk andis psükoloogilist tõukejõudu selle kirjanduse paatosele ja nõudis omakord seda kirjandust. Gailit reageeris kõige teravamalt ajajärgu apetiitidesse. Kuid kui ajajärk on möödund, tundub, et kirjaniku kulminatsiooni mitte tulevikust ei tule otsida, vaid minevikust. See on tundmus, mis valdab Gailiti uut romaani lugedes. * Gailiti fantaasia pole olnud kunagi loogiline ega usutav, kuid siiski pole ainult ta "Muinasmaa" loetav, vaid ka "Saatana karussellis", "Rändavais rüütleis" ja "A. G
· Heroilist paatost see eepos peaaegu ei sisalda · Tegelased on vähem psühologiseeritud · Suurema tähelepanu all on kangelase eraelu, kui lahinguepisoodid. Jäädvustatakse ka igapäevaelu madalamat poolt. · Cid on oma käitumises suuremeelne ja lihtne temast räägitakse kui "minu Cidist" · Kõik see kajastab hispaania eepose demokraatlikku vaimu, mis vastandub germaani ja prantsuse laulude heroilis-rüütellikule paatosele. "Nibelungide laul" · Germaani kangelaslauludest tuntuim, pärineb 12.-13. sajandi vahetusest ajast mil Euroopa eepilises kirjanduses oli laialt levimas uus nähtus rüütliromaan. See avaldab selget mõju daamikultuse olemasolus. · Ajalooline taust pärineb suure rahvasterände ajast: germaani hõimude omavahelised kokkupõrked ja võitlused teiste hõimudega (hunnidega). See kauge ajalugu on põhjalikult segunenud müütidega (12.-13
Üldiselt kasutab demagoogilisi võtteid demagoog ehk isik, kes avaldab mõju inimeste tunnetele, nende arvamustele ja/või varasematele teadmistele, et kehtestada enda võim või kindlustada enda võit. (Cut the Knot) Enamasti kasutavad poliitikud demagoogiat ja demagoogilisi võtteid, jättes argumenteerimise kõrvale. Demagoogia puhul jäetakse alati mingi osa tõest rääkimata. Üldiselt tuginetakse inimese veenmisel eetosele, logosele ja paatosele, millega peab demagoog arvestama veenmisprotsessis. (Aava 2003: 43) Logos põhineb inimese veenmisel sõnade ja argumentide abil. Logose peamiseks osaks on loogika, mis on teadus õige mõtlemise seadustest ja vormidest (Aava 2003: 43). Kasutatakse fakte, et toetada enda argumenti – need faktid võivad olla tõesed, kuid ei pea olema. Inimene, keda püütakse veenda, peaks hoolikalt jälgima, kas veenja defineerib fakte või võrdleb neid
Cidi jaoks on sõda mauride vastu raske töö ja leivateenimine, mitte pühamissioon (,,Rolandi laul"). Laulus vähe heroilist paatost. Tegelased vähe psühhologiseeritud. Tähelepanu on kangelase eraelul pigem kui lahingutel. Jäädvustatakse argielu madalamat poolt, mitte vaid sõda. Cid käitub suuremeelselt ja lihtsalt, mistõttu temast räägitakse kui minu Cidist. ,,Laul minu Cidist" on demokraatlikus vaimus kirjutatud, vastandudes germaani ja prantsuse laulude heroilis-rüütellikule paatosele. ,,Laul minu Cidist" on kirjutatud assonantsriimis, mis ühendab eri pikkusega värsisarju ehk tiraade. Vene kangelaslaul ,,Laul Igori sõjaretkest" on tundmatu autori eepos. Kirjutatud ~1186. See on üleminekuteos Venemaa killustus 12.saj ja algasid tatari-mongoli vallutusretked. Eepose ajaks oli ristiusk vastu võetud ja see mõjutas kirjandust: eemalduti suulistest vormidest, kirjakeel arenes kiirelt, Bütsantsist tulnud kirikukirjandus juurdus ja segunes ilmalikuga
annaabi.ee 
