Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"paatkond" - 5 õppematerjali

Sõudmine
10
docx

Sõudmine

paadisillal olev paadihoidja. • Mõni hetk enne starti süttib märgufooris punane tuli ja samal ajal kõlab starteri käsklus „Attention!" • Startimiseks antakse korraga nii visuaalne kui ka akustiline signaal - roheline tuli ja stardisignaal (või alternatiivina stardikäsklus „Go!"). • Võistlussõidus kaks valelähet teinud paatkond kõrvaldatakse võist¬luselt. • Radade numeratsioon: rada nr 1 asub stardist finiši poole vaadates starteri vasakul käel. • Paatkonna aeg fikseeritakse hetkel, kui paadi nina on ületanud finišiliini. • Aega mõõdetakse 1/1000-sekundilise täpsusega. Kõik tulemused fikseeritakse fotofinišiga. Eesti tuntuimad sõudjad 2016 Rio de Janeiro olümpiamängudel võitis neljapaat koosseisus Tõnu Endrekson, Andrei

Sport → Sport
5 allalaadimist
Etoloogia - on loomade-sealhulgas inimese-käitumist uuriv teadusharu
21
docx

Etoloogia - on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu

Millega seda õigustada? Looduslikule valikule ei allu otseselt mitte geenid ega koguni mitte nende geenide poolt määratud fenotüübilised tunnused, vaid isendid tervikuna. Surevad või jäävad ellu ju mitte üksikud tunnused, vaid terved organismid. Isendi bioloogilist edukust mõjutab järelikult korraga isendi kogu genoom. R. Dawkins (1976, 1989) kasutas selle aspekti illustreerimiseks ilmekat metafoori sõudemeeskonnast. Iga üksik sõudja võidab, kui võidab kogu paatkond. Vilets sõudja heas paatkonnas võib tulla võitjaks, hea sõudja viletsas paatkonnas jääda kaotajaks. Geenid on nagu sõudjad, isend nagu paatkond. Iga üksiku geeni (alleeli) sagedus järgmises põlvkonnas suureneb, kui ta on seotud keskmisest edukamate geenikombinatsioonidega ehk isenditega. Isend on geeni seisukohalt üksnes vahend endasuguste taastootmiseks. Isendi bioloogilise edukuse tunnustatud mõõduks on tema poolt elu jooksul produtseeritud ja

Bioloogia → Etoloogia
62 allalaadimist
EESTI KEELE STRUKTUUR
27
doc

EESTI KEELE STRUKTUUR

Sõnatüvi võib lauses esineva iseseisvalt küll aga seda ei lõpud ja tunnused. Sõnatüvi kannab endas sõnavormi põhi tähendust. Tunnused ja lõpud lisavad sõnavormile tähenduse varjundi. Sõnatüved jagunevad sõnajuurteks, tuletaud- ja liitsõna tüvedeks. Sõnajuur on selline sõnatüvi, millele ei ole liidetud teisi tüvesid ega ka tuletus liiteid. Sõnajuured on klass, paat, maja, suur, kala. Tuletatud tüvesid saadakse siis kui lisame tuletu liiteid. Näide: paatkond, ühiskondlik, suurus, headus. Liitsõna tüvesid saadakse, kui liidetakse kaks või rohkem sõnatüve omavahel. Näide: kalapaat, sõnaraamat. Tuletus liited jagunevad ees- ja järelliidetakse. Eesliide ehk prefiks ja järelliide ehk sufiks. Eesti keeles on kaks eelliidet: eba- ja üli-, mitte. AGLUTINATSIOON . . . nimetatakse keeleteaduses sellist sõnade vormide moodustus viisi, mille sõnatüvedele lisatakse liiteid

Eesti keel → Eesti keel
158 allalaadimist
Akadeemilise sõudmise üldised alused
248
pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

SISSEJUHATUS Akadeemiline sõudmine on pikaajalise traditsiooniga spordiala, olles kavas ka juba esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel. Samas on akadeemiline sõudmine oma arengus läbi teinud pika arengutee. Sealjuures on läbi aegade muutumatuna püsinud paatkondade koostöö, mis on esmatähtis iga sõudevõistluse võitmiseks. Koostöö parimaks näiteks on alati kuninglike kaheksapaatide võistlus, kus ühise eesmärgi nimel pingutavad kaheksa sõudjat ja roolimees ning paatkond on täpselt nii tugev kui tugev on kõige nõrgem lüli kaheksapaadis. Käesoleva aja kõige vanem siiani kestev võistlus on kuulus Oxfordi ja Cambridge ülikoolidevaheline kaheksapaatide võistlus Londonis Thames’i jõel, mida korraldatakse 1829. aastast. Seega on tegemist igati akadeemilise spordialaga ning üliõpilased moodustavad kõikides riikides tuntava osa sõudjatest. Rahvusvaheline Sõudeföderatsioon (FISA) korraldab maailmameistrivõistlusi

Sport → Sport
9 allalaadimist
Kirjanduse eksam erinevad PILETID
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

vormiliselt romaan-novellides.Romaan "Karge meri"(1938) - tegevus väikesaarel.Elatakse ajas tagasi,kogukonnana, ranged reeglid, mehed tegelevad hülgepüüdmisega. Peategelane toob mujalt mandrilt naise, naine ei kohane, teda ei võeta omaks. Ta mees hukkub. Naine töökas ja kokuhoidlik, pidi oma varud ära jagama. Läheb oma koju tagasi. "Ekemoor" (1941) - peategelased rändavad ,otsib lahtisi allikaid(elumõtet), romaan-novellides."Üle rahutu vee" (1951) , paguluses , piirsituatsioon, paatkond merel. "Leegitsev süda" (1945) -viimane kodumaal ilmunud teos. armastusromaan.slguses surmaeelne kirjeldus. (nagu oli ka tammsaares -põrgupõhja uues vanapaganas).tõsiseim ja läbimõelduim romaan.ilmus küll paguluses, aga käsikiri valmis eestis.autori lemmik romaan.Vastuseks nipernaadilikule eluviisile.Jõutakse tõdemuseni ,et kunstiteos peab suutma puudutada rahva hinge. "Kas mäletad , mu arm?"(1951-1959) -3 osa.viimane teos

Kirjandus → Kirjandus
82 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun