palvetada, kuid põnev oli lugeda, et palvetamine toimub üle kogu maailma 24h ööpäevas. Molsemid tunnevad jumala juuresolekut kõige paremini just palvetamise ajal. Igapäevane paast randaanikuul kuulub samuti moslemite viie tugisamba hulka. Sellega arendavad moslemid enesekontrolli ning kogevad vaeste kannatusi. Just see tõestab, et moslemid ei ole mitte halvad, vaid lähtuvad jumala sõnast, et pääseda paradiisi. Paastuga kokku kuulub ka oma vara annetamine ning vaeste abistamine. Moslemite kohta võiks öelda, et nad on lõige tugevamad ja kindlamad usklikud teiste religiooni pooldajatega võrreldes. Moslemite pühakirjad on keerulised, nende kombed on keerulised, kuid kinni peavad nad neist siiski. Moslemite üks arusaamu on, et õnne ja sisemise rahu on võimalik leida vaid koraanist kinni pidades ning jumalale alludes. On kindlaks tehtud, et moslemitest
Mehed käisid ka koolis, kuid naised olid kodus ja tegid koduseid töid. Juba antiikajast leiamegi seisukoha, et mees on perekonna pea ja tema peab pere ülal hoidma. Naise roll on kasvatada lapsi ning hoida kodu korras. Keskajal, kui tekkis kristlus, ei väärtustatud enam abielu, vaid levisid muud erinevad lõbustused, sealhulgas ka prostitutsioon. Peeti lugu munklusest ja üldse kõigest, mis ei olnud seotud suhete ja ihadega. Inimlikku nõrkust tuli hüvitada palverännakutega, paastuga, ning ajutist keeldumist seksuaalsusest. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene. Kristlik moraal mõistis hukka seksuaalsuse, kuid lubati avalikult tundeid avaldada. Pere elas tihedalt koos väikestes ruumides ning privaatsuseks polnud võimalust. Lapsi kasutati ära igapäevases töös, tütred tegid naiste töid, milleks olid näiteks kudumine, ketramine. Poisid saadeti võimalikult kiirelt välitöödele abiks ning nad pidid omandama ka võitluskunsti.
põgenemise mälestuseks) 2. Nädalapüha (7 nädalat pärast paasat Moosesele seaduse andmise mälestuseks) 3. Lehtmajade püha ( peetakse sügisel mälestuseks kõrberännakust, mil elati onnides 4. Uusaastapüha (tähistatakse maailma loomist ja Iisraeli ajaloo algust) ja 5. Joom Kippur (Suur Lepituspäev koos 24-tunnise paastuga, mis on patukahetsuspäev). (Kulmar, 2006) 2. JUUDI AJALUGU Lühidalt öeldes põlvnevad juudid iidse semiidi soo heebrea keelt rääkinud harust. Ligi 4000 aastat tagasi rändas nende esiisa Aabram välja jõukast Sumeri suurlinnast Kaldea Uurist ja asus elama Kaananimaale. Aabrahamist alates arvestavad juudid oma põlvnemisliini. Aabrahami pojapoja Jaakobi nimi muudeti Iisraeliks. Iisraelil oli kaksteist poega, kellest põlvnesid kaksteist suguharu. Neist üks oli Juuda, kelle nimest
Juutidel on 10 iga-aastast püha. Neist viis tähtsamat on: · paasapüha, mida tähistatakse kevaditi kunagise Egiptusest põgenemise mälestuseks · nädalapüha, mida peetakse 7 nädalat pärast paasat Moosesele seaduse andmise mälestuseks · lehtmajade püha, mida peetakse sügisel mälestuseks kõrberännakust, mil elati onnides · uusaasta püha, millega tähistatakse maailma loomist ja Iisraeli ajaloo algust · Joom Kippur (suur lepituspäev) koos 24-tunnise paastuga, mis on patukahetsuspäev. Kristlus Tekkimine Kristlus kasvas välja juutlusest. Religiooni loojaks oli ajalooline isik Jeesus, keda kutsutakse Kristuseks. Maailma levinuimal usundil on umbes 2,2 miljardit pooldajat. Kreeka keeles tähendab Christos Jumala salvitud valitsejat (vrd hbr masiah 'salvitu', siit ka kr messias). Jeesus sündis aastal 4 ekr Palestiinas Petlemmas, olles legendi järgi eostatud Jumala enda poolt. U 30-aastaselt hakkas ta
Neist viis tähtsamat on paasapüha ehk Pesah, mida tähistatakse kevaditi kunagise Egiptusest põgenemise mälestuseks (Jumal lõi maailma 6 päevaga ja 7ndal puhkas); nädalapüha, mida peetakse 7 nädalat pärast paasat Moosesele seaduse andmise mälestuseks; lehtmajade püha, mida peetakse sügisel mälestuseks kõrberännakust, mil elati onnides; uusaastapüha ehk Ros- hasana, millega tähistatakse maailma loomist ja Iisraeli ajaloo algust; Jom-Kippur (suur lepituspäev) koos 24-tunnise paastuga, mis on patukahetsuspäev (u. 10 päeva). EETIKA Mooses Siinai leping: 10 käsku 12 1. Ei tohi olla teisi jumalaid 2. Ei tohi teha kujusid kummardamiseks 3. Ei tohi niisama Jumala nime öelda 4. Pühitse hingamispäeva 5. Austa isa ja ema 6. Ära tapa 7. Ära riku abielu 8. Ära varasta 9. Ära tunnista valet teise vastu 10. Ära himusta naabri vara
Pole ju raske küsida jahimeestelt, kui palju vigastatud loomi nad oma retkedel kohtavad. Nad leiavad küll rohkesti loomi, kes on saanud raskeid haavu, kuid need on väga hästi armistunud. Nii mõnegi kondid või isegi jalad on murdunud ja taas paranenud, kuigi neid pole aidanud ükski muu kirurg peale aja ning nad pole allunud mingile tavalisest elust erinevale reziimile. Nad pole sugugi halvemini paranenud sellepärast, et neid pole piinatud süstidega, mürgitatud droogidega, kurnatud paastuga. Lõpuks, ükskõik kui kasulik võiks olla meie hästi korraldatud meditsiin -- siiski on kindel, et haigestununa iseenda hoolde jäädes saab metslane loota üksnes loodusele, aga teisalt pole tal ka karta midagi muud peale oma haiguse ja tänu sellele on ta sageli meist paremas olukorras. Hoidugem siis samastamast metsinimest nende inimestega, keda oma silmaga näeme. Loodus ravib kõiki tema hoolde jäetud loomi nõnda hoolikalt, et sellest paistab
annaabi.ee 
