Kultus ja pühad o Sünagoog koosolekumaja o Rabi õpetaja o Poiste ümberlõikamine 8 päevaselt o Sabat laupäev (reede päikseloojangust pühapäeva päiksetõusuni. Sabati ajal tööd ei tehta) o Joom kippur suur lepituspäev koos 24tunnise patukahetsuspaastuga o Paasapüha Egiptusest põgenemise mälestuseks o Nädalapüha nädal pärast paasat moosese seaduse mälestuseks o Lehtmajade püha siinai rännaku mälestuseks o Uusaastapüha maailma loomise tähistamiseks 39. Mis on Toora? 40. Kuidas nimetatakse Toora juurde kuuluvat pärimust ja kommentaare? 41. Kus teenivad juudid Jumalat tänapäeval? 42. Mis on sünagoog? 43. Millise sündmusega algas juutide nn Suur diasporaa? 44. Mis on sabat ja mis ajast mis ajani ta kestab? 45. Millise sündmuse mälestuseks peetakse juutide juures paasapühi?
peres sabat, mis algab reede päikeseloojanguga ja lõpeb laupäeva õhtul. Kodus peetakse pühadena poisslapse õmberlõikamist kaheksa päeva vanuselt, nimepanekut, konfirmatsiooni 13-aastaselt, pulmad. Kümne-iga aastase tähtsaima püha hulgas on paasad, nädalapüha, lehtimajade püha, unseats ja suur lepituspäev. Paasapüha tähistatakse kevadel Egiptuse vangipõlvest vabanemist mälestades. Tänapäeval kestavad pühad nädala. Nädalapüha peetakse seitse nädalat peale paasat, seaduse andmise mälestuseks. Lehtmajade püha peetakse sügisel seitse päeva, kodus ja sünagoogis püstitatakse lehtmaja, meetutamaks Jumala kitset iisreallaste kõrberännaku ajal. Uusaastapüha tähistatakse maailma loomise ja Iisreali ajaloo alguse auks. Sellele järgneb Suur Lepituspäev, mille kestel 24-tunnine past. Terve päev palutakse sünagoogis Jumala armu. Juutide tunnus - Taaveti täht - Iisreali lipul. Peasuunad: ortodoksed juudid ja liberals juudid.
seitsmes päev on Pühad Päevad, mil igasugune töötegemine on keelatud. See on püha, mis tähistab vabadust ja orjusest pääsemist. Kuna juudid lahkusid Egiptusest kiirustades, pühitsetakse ka paasapüha hapnemata leiva matsa söömisega. Sellepärast nimetatakse paasapüha ka hapnemata leibade pühaks. Paasaõhtul toimub pidulik söömaaeg, kus Egiptusest väljumise lugu selgitavad lugemised, laulud ja sümboolsed toidud (www.iisrael.ee). Nädalapüha peetakse seitse nädalat peale paasat. Algselt oli see lõikuspüha, mida on hiljem hakatud pidama seaduse andmise mälestuseks. Kristlaste samal ajal peetavad pühad on nelipühad. Savuot püha ehk nädalate püha ehk nelipüha ajal on paljudes juudi kogudustes kombeks kaunistada kodude ja sünagoogide sissekäigud ja seinad puuokste ja roheliste taimedega, selleks, et piltlikustada Siinai mäe sündmusi. Lisaks 3
usuline perekonnapüha. Sabat algab reedel päikeseloojangul ja kestab laupäevaõhtuse päikeseloojanguni. Sabati ajal ei töötata. Veel peetakse kinni traditsioonist lõigata ümber kaheksa aastaseid poisslapsi. Usuline täisealiseks saamine toimub 13-aastaselt. Juutidel on 10 iga-aastast suurt püha, millest viis tähtsamat on: 1. Paasapüha (tähistatakse kevadeti kunagise Egiptusest põgenemise mälestuseks) 2. Nädalapüha (7 nädalat pärast paasat Moosesele seaduse andmise mälestuseks) 3. Lehtmajade püha ( peetakse sügisel mälestuseks kõrberännakust, mil elati onnides 4. Uusaastapüha (tähistatakse maailma loomist ja Iisraeli ajaloo algust) ja 5. Joom Kippur (Suur Lepituspäev koos 24-tunnise paastuga, mis on patukahetsuspäev). (Kulmar, 2006) 2. JUUDI AJALUGU
laupäevaõhtuse päikeseloojumiseni. Sabati ajal ei töötata. Usupühad tähtsamateks perekondlikeks pühadeks on poisslaste ümberlõikamine 8-päevaselt, nimepanek, usuline täisealiseks saamine 13-aastaselt ja abiellumine. Juutidel on 10 iga-aastast püha. Neist viis tähtsamat on: · paasapüha, mida tähistatakse kevaditi kunagise Egiptusest põgenemise mälestuseks · nädalapüha, mida peetakse 7 nädalat pärast paasat Moosesele seaduse andmise mälestuseks · lehtmajade püha, mida peetakse sügisel mälestuseks kõrberännakust, mil elati onnides · uusaasta püha, millega tähistatakse maailma loomist ja Iisraeli ajaloo algust · Joom Kippur (suur lepituspäev) koos 24-tunnise paastuga, mis on patukahetsuspäev. Kristlus Tekkimine Kristlus kasvas välja juutlusest. Religiooni loojaks oli ajalooline isik Jeesus, keda kutsutakse Kristuseks
Üks traditsioon on see, et peigmees astub klaasi puruks mälestatakse juudi templi purustamist. * Tähtsaimad pühad 1) Paasapühad meie ülestõusmispühad langevad umbes samasse aega kui paasapühad. Tähistatakse juutide väljarännet Egiptusest. Kestab nädal aega, süüakse kindlaid toite (nt. hapendamata leiba, mõrudaid ürte, paasa talle ja sinna juurde käib ka see, kus juudi mehed jagavad veini ja leiba oma vahel) 2) Nädalapüha seitse nädalat pärast paasat tähistatakse seda, kui mooses sai kümme käsku. 3) Lehtmajade püha peetakse sügisel ja tähistatakse kõrberännakut tõotatud maale ja seda, kuidas juudid elasid palmi okste all. 4) Uusaasta püha tähistatakse maailma loomist ja Iisreali riigi algust. 5) Yom Kippur suur lepituspäev, käib uusaaasta pühade juurde, sinna juurde kuulub 24-tunnine paastumine ja patukahetsuspäev, et võiks uude aastasse minna pattudest puhtana. Islam
Pulmas astub mees klaasi katki. Lahutise puhul on oluline ka usuline ehk religioosne lahtus (lisaks ilmalikule). Matused kui sureb sugulane on lein üks aasta. Matused ise ei ole üldse pidulikud, vaid väga lihtsad. Juutidel on 10 iga-aastast suurt püha. Neist viis tähtsamat on paasapüha ehk Pesah, mida tähistatakse kevaditi kunagise Egiptusest põgenemise mälestuseks (Jumal lõi maailma 6 päevaga ja 7ndal puhkas); nädalapüha, mida peetakse 7 nädalat pärast paasat Moosesele seaduse andmise mälestuseks; lehtmajade püha, mida peetakse sügisel mälestuseks kõrberännakust, mil elati onnides; uusaastapüha ehk Ros- hasana, millega tähistatakse maailma loomist ja Iisraeli ajaloo algust; Jom-Kippur (suur lepituspäev) koos 24-tunnise paastuga, mis on patukahetsuspäev (u. 10 päeva). EETIKA Mooses Siinai leping: 10 käsku 12 1. Ei tohi olla teisi jumalaid 2
annaabi.ee 
