seemnepaun limanäärmed tupp § Töömesilased on väljaarenemata sigimiselunditega emaisendid. Väärema. 4. Käitumine Nad toituvad nektarist ja õietolmust ning ronivad neid otsides õitesse, kus õietolm neile külge jääb Nektari saavad nad õiest kätte spetsiaalse keelekesega Kimalase vaenlasteks on inimesed ja loomad, kes nende pesa lõhkuda võivad, neid endale toiduks otsivad või kemikaalidega reostavad. Pesa kaitsevad kimalased oma vaenlast nõelates. Mesilasema paarub lesega õhus lennul. Pärast paarumist lesk sureb Iga lennu ajal paarub ema 6-10 lesega Viljastatud munad muneb ema tööliskannu ja neist arenevad emasisendid. Viljastamata munad aga lesekannu ja neist arenevad isasisendid Suve lõpul hukkuvad kõik kimalased peale emakimalaste, kes jäävad kevadet ootama ning seejärel uue pesa rajavad 5. Levik ja kaitse Eestis võib kimalasi kohata igal pool, peamiselt aedades Maailmas on kimalasteliike umbes kakssada, aga nende arvukus kahaneb koguaeg
Laias laastus võib selles mitmekesisuses eristada järgmisi põhitüüpe: · · monogaamia (ainuabielu), kus üks isane ja üks emane moodustavad paari kas üheks (ajutine monogaamia) või mitmeks sigimiskorraks (püsiv monogaamia). Monogaamsed on näiteks enamik linde; · · polügaamia (mitmikabielu), kus isendil on rohkem kui üks sigimispartner. Polügaamia jaguneb omakorda alatüüpideks: o o polügüünia (mitmenaisepidamine), kus üks isane paarub mitme emasega, igal emasel aga on vaid üks isane sigimispartner. Polügüünia puhul eristatakse samaaegset polügüüniat (esineb ühe ja sama sigimiskorra ajal) ja järjestikust polügüüniat (isane viljastab erinevad emased mitte ühel sigimiskorral, vaid eri aegadel). Piir ajutise monogaamia ja järjestikuse polügüünia vahel on seetõttu tihti üsna kokkuleppeline. Polügüünia esineb näiteks enamikul imetajatel;
Mesilasema pärast ema väljumist toitepiimajääke, annab dest. Headel emadel võib olla 300–350 munatoru. Arenemisjärk arenemine (ööpäevades) see tunnistust, et emal on olnud küllaldane Seemnepaun on 1,5 mm läbimõõduga ja mahutab ca 5 mg spermat, Muna 3 söödavaru ning et kõik tema elundid on saa- millest peab jätkuma kogu mesilasema eluajaks. Ema paarub korraga Vagel 5 nud hästi välja areneda. paljude (8–14) leskedega, ja nende sperma asub seemnepaunas kihiti. Eelnukk 2 Kaanetatud kupus (eelnuku- ja nukustaadiu- Mesilasema paarub lesega õhus lennul. Mesilasemad teevad esimese Nukk 6 mis) areneb ema ca 8 päeva, vaglastaadiumis ca 5 väljalennu 2.–3. päeval pärast koorumist. Esimene lend ei kesta üle 5 minu-
Moned karjekannud on aga suuremad ja sobivad isasmesilaste arenemiseks. Kui mesilasema muneb nendesse karjekannudesse, suleb ta seemnehoidla ava ja seemnerakud ei paase sealt valja. Nii munetakse viljastamata mune, millest arenevad lesed. Mesilasema areneb siis, kui toomesilase karjekannu suurendatakse ja vastset toidetakse erilise toiduga. Mesilasema munasarjades on ligikaudu 500000 munarakku. Uks lesk produtseerib keskmiselt 10 miljonit spermi. Mesilasema paarub tavaliselt 7.-10. elupaeval parast koorumist. Lesed saavad sugukupseks 12.-14. elupaeval. Kui mesilasema hukkub, vaheneb pere arvukus ja korjevoime, toolistel hakkavad uhe kuu parast arenema munasarjad ning nad hakkavad munema viljastamata mune; nad muutuvad nn vaaremadeks. Mesilasemal ja toomesilastel on nii keha-kui sugurakkudes diploidne kromosoomistik (2n = 32). Leskedel (st sigimisvoimelistel isastel) on nii keha-kui sugurakkudes haploidne kromosoomistik (n = 16).
alternatiivse hüpoteesi. Ta nimelt väitis, et erinev kehasuurus võimaldab eri sugupooltel paremini toituda erinevatest toiduobjektidest ja nii vältida paarilistevahelist toidukonkurentsi. Kummal on õigus? Kahest ülaltoodud alternatiivsest hüpoteesist tulenevad täiesti erinevad prognoosid: Kui õigus on Darwinil, siis peaks kehasuurus erinema kõige rohkem nende liikide eri sugupooltel, kellel esineb polügaamia (üks isane, tavaliselt suurem ja tugevam, paarub mitme emasega). Kui õigus on aga Selanderil, siis on loogilisem eeldada vastupidist: sugudevaheline erinevus peaks olema suurim just monogaamsetel paaridel, kel üks isane ja emane elavad koos ühel ja samal toitumisterritooriumil ja järelikult konkureerivad toidu pärast. Kontrollimine näitas, et tegelikkus toetab rohkem Darwini hüpoteesi. "Mitmenaisepidajail" primaatidel on kehasuuruse sooline dimorfism (isaste ja emaste erinevus) harilikult suurem kui monogaamidel.
Mõned kärjekannud on aga suuremad ja sobivad isasmesilaste arenemiseks. Kui mesilasema muneb nendesse kärjekannudesse, siis suleb ta ka seemnehoidla ava ja seemnerakud ei pääse sealt välja. Nii munetakse viljastamata mune, millest arenevad lesed. Mesilasema areneb siis, kui töömesilase kärjekannu suuren- datakse ja vastset toidetakse erilise toiduga. Mesilasema munasarjades on ligikaudu 500000 munarakku. Üks lesk produtseerib kesk- miselt 10 miljonit spermi. Mesilasema paarub tavaliselt 7.-10. elupäeval pärast koorumist. Lesed saavad suguküpseks 12.-14. elupäeval. Kui mesilasema hukkub, väheneb pere arvukus ja korjevõime, töölistel hakkavad ühe kuu pärast arenema munasarjad ning nad hakkavad munema viljastamata mune; nad muutuvad nn vääremadeks. 19 Mesilasemal ja töömesilastel on nii keha- kui sugurakkudes diploidne kromosoomistik (2n=32)
annaabi.ee 
