minna varjualla. Kitsedel näevad paremini kollaseid, siniseid violetseid ja rohelisi värve. Neile meeldib süüa rohkem puu koort lehti ja võrseid kui heina. Kitsepiima koostis Omab allergiavastaseid omadusi Laktatsiooni lõpus on piim kõrgema rasvasisaldusega ja madalama laktoosisisaldusega. Kitsepiima koostis on sarnane lehmapiima omaga, Lamba piim on rasvasem ja valgurikkam, sobib hästi juustu valmistamiseks. Piimavalk koosneb: kaseiin , vadak ja mitteoluline lämmastik. Kitsede paaritumis periood Kitsed peaksid olema heas toitumuses, rasvas kitsed annavad vähem piima ja on ka väiksema viljakusega. Toimub rühm paaritus 30-40 emast 1 isane , paaritusperiood on umbes 40 päeva. Kasutusel on enamasti masin lüps, (lüpsiplatvorm),lüpsiruum võiks olla laudast eraldi. Kitsede pidamine on sarnaselt lammastele , rühmasulgudes, enamasti on vabaväljapääsuga jalutusalale . Enamasti söödetakse neile heina, Tarad peaksid olema kuni 120cm , kuna kitsed hüppavad väga kõrgele.
Vahepeal võib juhtuda, et isasloomad söövad kogu saagi ära ja jagavad seda poegadega. Lõvid on võimelised sööma päevas veerandi oma kehakaalust. Lõvid tegutsevad rohkem õhtuti ja öösiti, siis kui päike on loojunud. Päeval magavad nad varjulistes kohtades. Emasloomad saavad isegi madalate puude okste peal magada. Isasloomad on puude okste peal magamiseks liiga rasked. Lõvid magavad ööpäevas umbes 20 tundi. Paaritumis soovist annab märku emane. Ta nühib oma pead vastu isa keha. Siis nad paarituvad ja pärast seda võib isane emase käest hammustada
populatsiooni taset vastavalt sätestatule. 3. artikkel 2. Iga liikmesriik kohustub oma arengupoliitikas ja saastusevastastes meetmetes silmas pidama floora ja fauna säilimist. 4. artikkel Lepingu osapoole kohustuvad tegema koostööd üksteisega ja arvestama oma arengupoliitikas looduslike elupaikade säilimisega, pöörates erilist tähelepanu alade kaitsele, mis on tähtsad rändlindude - ja loomade teekonnad, talvitumis-, toitumis- ja paaritumis alad. 5. artikkel Iga liikmesriik peaks kehtestama sobivad ja vajalikud seadusandlikud ning administratiivsed abinõud kindlustamaks erilise kaitse metsiku taimestiku liikidele, mis on täpsustatud Lisas I. Tahtlik korjamine, kogumine, lõikamine või väljajuurimine peaks olema lubamatu. Iga liikmesriik peaks nende liikide omamise või müümise keelustama. 6. artikkel Iga lepingu osapool võtab kasutusele kõik vajalikud meetmed, et tagada fauna liikide eri kaitse, mis on märgitud lisas II
Liik on looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila. Igal liigil on oma teistest liikidest erinev genofond. Liigiteke on omaette genofondiga organismirühma kujunemine ja püsimajäämine looduskeskkonas. Iseseisva genofondi tagamiseks peab välja kujunema mingi isolatsiooni mehhanism. Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär: Ristumist takistab: -erinev paljunemis periood(aeg, nt:eri tolmnemis aeg) -käitumine paaritumis perioodil (pulmatantsud, kutsehüüd, lõhnaained) -erisugused suguelundid(ka õie ehituse erinevused) -sugurakkude biokeemiline sobimatus. -hübriidide eluvõimetus( võimatus, alakohasus, seda sageli taimedel, hübriidid on viljatud). Geograafiline isolatsioon: -Paljudel liikidel takistab ristumist ruumiline eraldatus. -Erinevate liikide levilad on üksteisest eraldatud suure vahemaaga või ökoloogiliste tõketega(veekogud, mäed, kõrbed vms). Liigi tekke:
2.Liigi mõiste. Liigiteke. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma teistest liikidest erinev geeni fond ja leviala. Erinevad liigid omavahel üldjuhul elujõulisi järglasi ei too. Liigi tekke tegurid: · Mutatsioonid · Geeni triiv (toimub kiirelt) · Looduslik valik Isolatsioon: · Geograafiline (jõed, mäed on vahel) · Bioloogiline (erinev paljunemis aeg: nt. kevadine ja sügisene räim; erinev paaritumis käitumine: nt. lehelind) Ristumis barjäär nii suur muutus, et nad ei saa enam omavahel ristuda. PILET 2 1.Sahhariidide ehitus ja ülesanded. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, kille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Need jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Mono- ja oligosahhariidid on magusad ja seetõttu nim. neid suhkruteks. 1. Monosahhariidid e. lihtsuhkrud on orgaanilised ühendid, mille süsiniku aatomite arv on 3- 6. Nt
Sellesse sugukonda kuuluvad perekonna Leiopelma konnad, kellest 4 liiki on elus ja 3 on välja surnud viimase tuhande aasta jooksul. Palju Juura ajastust pärist fossiile, mis kuuluvad samasse sugukonda, on leitud Argentiinast. Need konnad on väga vähe muutunud viimase 70 miljoni aastaga.(http://en.wikipedia.org/wiki/Leiopelmatidae, 04.10.2009) Erinevad nad veel teistest konnadest sellega, et neil puuduvad välised kõrva trummikiled ja neil on piiratud häälitsemine. Paaritumis hüüud puuduvad ja ainsad helid, mis nad kuuldavale toovad, on piiksud ja sädinad, kui neid rünnatakse või tülitatakse. Arvatakse, et nad suhtlevad rohkem nagu salamandrid, kui konnad, kasutades keemilisi signaale, et saada aru üksteise suurusest. (http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs.html, 04.10.2009). 1.1.1.Archey konn Archey konn (lad.k. Leiopelma archeyi) on väikseim liik pärismaistest konnadest pikkusega kuni 3,8 cm
· Fenüületüülalaniini kontsentratsioon kehas hakkab kahe- kolme aasta pärast peale maksimumi alanema. Küsitava paralleelina tuuakse fakt, et 62-s erinevas kultuuris on lahutuste sageduse maksimum neljandal abieluaastal · Esialgsed veetluseaastad asenduvad paljude jaoks siiski kiindumuse- & rahuloluaastatega, mida oletamisi võiksid tagada endorfiinid & oksütotsiin · Evolutsioonilise psühholoogia esindajad usuvad, et meil on kujunenud kosimis- (paaritumis-) strateegiad (mating), mis eelistavad ühtesid potentsiaalseid partnereid teistele · Buss (1999): Naised vajavad partnerit, kes Suudab tagada ressursid järeltulijate üleskasvatamiseks, Soovib neid ressursse ka reaalselt investeerida, On suuteline füüsiliselt kaitsma nii naist kui järeltulijat (-id) Omab või suudab endas arendada häid lapsevanema omadusi On temaga sobiv ja terve
annaabi.ee 
