Eelmiste tegevuste alusel oodatavad sündmused (oodatav poegimine, lehmade kinnijätmine, tiinuse diagnoosimine, paaritused-seemendused, innad, vasika hooldamisega seonduv jne) Lüpsilehma individuaalkaart Nr, nimi, kaal, innad, seemendused, poegimised, piimatoodang laktatsioonide kaupa, haigestumised ja ravi, profülaktilised vaktsineerimised, spetsiifilised laigud ja tunnused identifitseerimiseks Paarituste ja seemenduste register Kuupäevade kaupa ind ja otsus seemendamise või paaritamise ning selle läbiviimise kohta Toodangunäitajate individuaalarvestuse register Kontroll-lüpside andmed ja ning nende alusel arvutatavad kuu ja aastakokkuvõtted piima kg päevas ja kuus kokku, rasva %, valgu % ning lehma poolt toodetud piimarasva ja piimavalgu kg, see kõik lehmade kaupa nii, et iga lehma andmed on eraldi ridadel Noorkarja register Vasikad ja mullikad, nende nr, kehakaalud iga kuu järel ja olulisemad tegevused nendega VEISTE SIGIMINE Paaritamine ja seemendamine
mõne emise pesakonnas isegi 14 -16 põrsast. Sealiha intensiivsel tootmisel on oluline omadus suguemiste suur viljakus ja sigivus. Mida rohkem põrsaid saadakse, seda rohkem sigu võib nuumata. Varavalmivus on bioloogiline omadus, mis on seotud sigade tõu, ea, kasvu ja arengu ning söötmis- ja pidamistingimustega. Tehakse vahet majandusliku ja füsioloogilise varavalmivuse vahel. Füsioloogilise varavalmivuse all mõistetakse sugusigade suguküpseks saamise ja esmakord- se paaritamise iga. Majanduslikku varavalmivust mõõdetakse päevade arvuga, millal siga saavutab teatud kehamassi peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimus- tes kulub selleks olenevalt tõust ja ristamiskombinatsioonist 5-7 kuud (seega 150-210 päeva). Tapasaagis on searümba massi suhe tapaeelsesse kehamassi %-des. Sigade rümbamassi hulka arvatakse Euroopa Liidus kasutatava rümba viimistlusstandardi järgi searümp koos
põrsast pesakonnas, mõne emise pesakonnas isegi 14 -16 põrsast. Sealiha intensiivsel tootmisel on oluline omadus suguemiste suur viljakus ja sigivus. Mida rohkem põrsaid saadakse, seda rohkem sigu võib nuumata. Varavalmivus on bioloogiline omadus, mis on seotud sigade tõu, ea, kasvu ja arengu ning söötmis- ja pidamistingimustega. Tehakse vahet majandusliku ja füsioloogilise varavalmivuse vahel. Füsioloogilise varavalmivuse all mõistetakse sugusigade suguküpseks saamise ja esmakordse paaritamise iga. Majanduslikku varavalmivust mõõdetakse päevade arvuga, millal siga saavutab teatud kehamassi peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes kulub selleks olenevalt tõust ja ristamiskombinatsioonist 5-7 kuud (seega 150-210 päeva). Tapasaagis on searümba massi suhe tapaeelsesse kehamassi %-des. Sigade rümbamassi hulka arvatakse Euroopa Liidus kasutatava rümba viimistlusstandardi järgi searümp koos pea, jalgade, naha ja sisemise rasvaga, eraldatud on seedeelundid,
Koduloomad ja/või inimene nakatuvad, kui nad on sellele haigusetekitajale vastuvõtlikud ja satuvad haiguse primaarsesse looduskoldesse. Vt. ka looduskoldeline haigus, looduskoldeline parasitoos. primaarsed nakkusallikad (ld. primarius -- esmane) -- esmased nakkusallikad. Primaarne nakkusallikas on parasiitidest tabandatud loom. Parasiitide invasioon levib invadeeritud loomalt vahetult üldiselt harva. Otsesel või kaudsel kokkupuutel levivad näit. sügelislestad, täid, väivid; paaritamise, kunstliku seemenduse või günekoloogilise uurimise korral levib veiste trihhomonoos, hobuste kargtaud jt. parasitoosid. produtsendid (ld. producens -- esiletooja). Orgaaniliste ainete tootjad looduses, kes sünteesivad foto- või kemosünteesi abil anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet ning moodustavad esimese troofilise tasandi. Siia kuuluvad peamiselt rohelised klorofülliga taimed. Vt. ka autotroofsed organismid. progressiivne areng (ld. progressus -- edasiminek)
poolt. Identifitseerimisleht koostatakse kahes eksemplaris, mille koopia antakse varsa ema või hobuse omanikule. Indentifitseerimislehe originaali alusel väljastatakse hobuse pass hiljemalt 6 kuu jooksul peale identifitseerimist. Indentifitseerimislehel peavad sisalduma järgmised andmed hobuse kohta: - nimi, sünniaeg, sünnikoht, sugu ja tõug; - omaniku või omanike esindaja nimi ja aadress; - ema ning isa nimed, individuaalnumbrid ja/või tõuraamatu numbrid; - ema paaritamise aeg ning paaritustunnistuse number; - värvus, märgiste kirjeldus ja joonisdiagramm. 4. Registreeritud hobuste identifitseerimisdokument ehk pass Pass on dokument hobuse päritolu, jõudluse ja identifitseerimise kohta, mis kuulub hobuse juurde ja peab omaniku vahetuse korral hobusega kaasnema. Passi kadumisel tuleb omaniku poolt sellest EHS'i viivitamatult teavitada ning passi koopia väljastatakse kirjaliku avalduse alusel.
nõrgematena ning arenevad aeglaselt. Hilinenud seemendamine suurendab noorlooma üleskasvatamise kulusid ja piima omahinda. Et vältida spontaanseid tiinestumisi, tuleb kuuekuised vasikad sugude kaupa eraldada. 56. Kunstlik seemendamine Tänapäeval seemendatakse enamus lehmi kunstlikult, loomulikku paaritamist kasutatakse vähe. Kunstliku seemenduse eeliseks on on võimalus saada ühelt pullilt palju kordi rohkem järglasi, kui loomuliku paaritamise korral. See omakorda võimaldab hoida kokku pullide ülalpidamisele tehtavaid kulutusi ja teiselt poolt annab võimaluse valida pullide hulgast parimad (paremate ja kõrgema toodanguga vanemate järglased). 57. Ahtruse mõju veisekarja majanduslikkusele Kui lehm ei tiinestu ettenähtud aja jooksul, siis on tegemist ahtrusega. Meil loetakse ahtraks lehm, kes ei ole tiinestunud kahe poegimisjärgse kuu jooksul. Ahtruse põhjuseks võivad olla suguorganite
Eksperimentides kasutati ära ligi miljon hiirt, et üldse mingit tähenduslikku tulemust saada ja isegi siis oli tulemusi keeruline interpreteerida. Loomkatsete tulemused: 1. Erinevad mutatsioonitüübid erinesid tunduvalt tundlikkuselt kiirituse suhtes. 2. 2. 0.1-2.0 Sv oli vaja loomuliku mutatsioonitaseme kahekordistamiseks 3. 3. Isased olid tundlikumad, kindla doosi puhused muutused olid sagedasemad isastel katseloomadel. 4. Kui katseloomade paaritamise ja kiirituse vahele jäeti piisav ajavahe, siis mutatsioonide tase kahanes minimaalseks. 5. Kui kiiritati teatud ajavahemiku vältel, siis efekt oli väiksem võrreldes ühekordse sama suure doosi mõjuga. Inimese mutatsioonitaset on veelgi raskem mõõta, sest enamus kromosoomi mutatsioone ei muuda fenotüüpi enne kui kromosoomipaari mõlemas kromosoomis on tekkinud sama teisenemine ja enamus mutatsioone on nii väikesed, et neid on väga raske mõõta
annaabi.ee 
