Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Kuidas sport aitab tunnetada ennast Eesti kodanikuna ?Eesti sport on viimasel ajal üsnagi suuri edusamme teinud .Aina rohkem osaleb erinevates võistlustes nagu näiteks jalgpallis osales eesti võistkond maailmameistri võistluste kvalifikatsioonist ja euroopa meistrivõistluste kvalifikatsioonis. Või siis näiteks tennises, Eva Paalma jõudis Stockholmis paarismängu finaali ning Eesti meeste teine reket Vladimir Ivanov mängib praegu Kasahstanis. Ning see viib selleni ,et Eesti riik on aina kuulsamaks läinud ja paljud tunnevad huvi kus meie väike riik asub .Eesti kodanikud näevad ,et sellest väiksest riigist nagu Eestist on võimalik edasi liikuda ehk mingit karjääri teha ja mitte ainult spordis . Eestis on tuntuid nimesid nagu näiteks kaks olümpia võitjat Erki Nool ja naistest Kristiina Smigun Vähi
Mait Agu poplugudele rahvatantsu koreograafia) oli tantsupeo üldjuht 14 Kasutatud Kirjandus 1. 100 aastat moderntantsu: pilguheit Eesti poolelt. 2. Eesti ballett. Koostanud K.A. Püümann. Tallinn, Eesti Raamat 1984 3. Eesti kunsttants / Jaan Pert, 18991953. [S.l.] : J. Pert, 1934 4. Eesti teatri biograafiline leksikon. Koostanud Kalju Haan, Heino Aassalu, Vilma Paalma. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti Teatriliit 2000 (Tallinna Raamatutrükikoda) 5. ENE, EE. Tallinn 6. Ullo Toomi: kaerajaanist tantsupeoni: [elust ja tegevusest]. Koostanud ja Ullo Toomi elu ning eesti rahvatantsulooks täiendanud Heino Kermik. Tallinn, Eesti Raamat 1983. http://www.europeade.org.ee/tantsuajalugu.htm Standard tantsud Ants tael kirjastus eesti raamat Tallinn 1972 lk711
Ilmumiskohta ja toimetajat ei ole vaja märkida. Kirjanduse nimestikus: Jürjo, Indrek 1989. Tartu vanim ajaleht XVIII sajandi lõpul. Keel ja Kirjandus. Nr. 6, lk 343- 350. Näide 4. Arvutivõrgu informatsioon põhimõtted on samad, ainult tuleb lisada elektrooniline aadress http://www. jne. ning kasutamise kuupäev. Kui veebiaadresse on mitu, on soovitav need esitada oamette grupina kirjanduse nimestiku lõpus. Näide 5. Ajalehes ilmunud artikkel Paalma, Vilma 1994. 168 aastat Tallinna-Rossinit. Kultuurileht. 22.02, lk 8. Näide 6. Entsüklopeedias ilmunud artikkel NB! Mitmeköitelise väljaande puhul tingimata märkida köide! (Lühendamine: köide kd, volume 8 Vol, Band Bd) Lippus, Urve 2001. Estonia. Art music. The New Grove Dictionary of Music and Musicians. Second edition. Ed by Stanley Sadie. Vol 8
Friedrich von Flotow’ “Alessandro Stradella” (Pappel 2005: 72). Teatavasti alustasid nii Estonia kui Vanemuise teatri orkestrid ka sümfooniakontsertide andmist. Järgmisel kümnendil avati kaks uut, spetsiaalselt teatrile projekteeritud esinduslikku teatrihoonet – Tallinna Saksa Teater (praegu Draamateater) ja Estonia teater. Peagi algas opereti võidukäik Eesti lavadel: aastail 1907–1918 oli Estonia publikul võimalus tutvuda rohkem kui 50 opereti ja laulu- mänguga 30 autorilt! (Paalma 2006: 9–28). Välismaise operetiklassika kõrval mängiti ka Juhan Simmi laulumängu “Kosjasõit” ja operetti “Kooparüütel” ning Adalbert Wirkhausi operetti “Jaaniöö” (ibid). Sajandi alguskümnendeil oli populaarne žanr instrumentaalne ajaviitemuusika klaverile, väikestele ansamblitele, salongi- ja puhkpilliorkestritele: populaarsete ooperi- ja operetiviiside seaded, kergesisulised avamängud, intermetsod, serenaadid jm väikevormid.
huvides ka parteisse astuma, aga see ei olnud kohustuslik, sellest vaadati mööda. Eesti keele eriharust kujunes 1976. aastaks zurnalistika osakond. Vahepeal oli oht, et ajakirjanduse õpetamine Tartu ülikooli juures hoopis lõpetatakse, kuna partei nägi ette ajakirjanduse eriala õpetamist üksnes parteikoolides ja seda vene keeles (venestamise uus laine). Selle hoidis ära KK propagandaosakonna juhataja, TÜ vilistlane Jüri Paalma. Tartus jätkus ajakirjanike koolitamine ka kaugõppes, algul veel eesti keele eriharuna, hiljem teise kõrgharidusena. Peale selle korraldati koostöös kirjastusega Perioodika ajakirjanike täienduskursuseid. Juhan Peegli õpetuse kohta võib leida meenutusi ajakirjanike elulugudest. See sisaldas ennekõike rahvuskultuuri. Vaimne vabadus sisaldus ju keeles, rahvaluules, uskumustes, kommetes. Juba XIX sajandi venestusaegadel kujunes eesti ajakirjandus
annaabi.ee 
