ti happeliseks. Mulda jäävad taimedele mittevajalikud Fe - ja Al - oksiidid, pealegi on Al 3+ ioonid happelises keskkonnas taimejuurtele mürgised komponendid. Värvuse alusel nimetatakse vihmametsade muldi puna - või kollamuldadeks. Muldade huumusekiht on õhuke, selle all heledam õhuke väljauhtekiht, mille all omakorda paks tumedam sisseuhtekiht. Vihmametsade mullad on vanimad, paksu kihina sisaldavad vähe toitelemente, vähevilja- kad, happelised, kuivas paakuvad, kannatavad veeerosioni all ja on intensiivselt kasutata- vad (kogutakse mitu saaki aastas).
päeva, sõltuvalt sordist ja kasvutingimustest. Lina kasvutingimused Külviks sobivad nõrgalt happelised (pH 5 6), kerge kuni keskmise raskusega liivsavi- ja saviliivmullad. Põllud peaksid olema tasased, hea mullaviljakusega ja umbrohupuhtad. Linale ei sobi kerged liivamullad, sest need ei taga mullas vajalikku niiskusekogust. Samuti ei sobi linale rasked savimullad, mis on liigniisked ja kergesti paakuvad. Soomuldadel kasvatatud linavarte kiusisaldus on madal, kiud ise aga kore, puituv, tugevuseta. Seemnekasvastuseks tuleb valida kõige paremad ja umbrohupuhtamad põllud. Parimaks eelviljaks linale on ristikurohke põldhein. Kõrge mullaviljakusega muldadel kasvatatakse lina, rukki, kartuli või suviteravilja järel. Samale põllule ei või lina uuesti külvata enne 6 7 aasta möödumist. Milleks kasutatakse lina?
*looduskive mõjutavad: välisjõud, õhk, temp, organismid KASUTUSALAD *vundamendid *seinad *põrandaplaadid, trepiastmed, aknalauad, kaminad *teedeehitusmaterjalid *betooni ja mördi täitematerjalid ____________________________________________________________ 4. EHITUSKERAAMIKA *üldjuhul savis põletatud tooted *keraamiline toode valmib paakumisprotsessi tulemusena. kuumutamisel kasvavad pulbri osaksed ühtseks massiks. mida kõrgem temp seda enam kahanevad paakuvad osaksed *paakumine - savi omadus moodustada kuumutamisel ilma ülepõlemise tunnusteta mass Keraamilsed materjalid: 1)tellis 2)kergkruus 3)email 4)kahhelkivi 5)klinkerkivi Põletatud tellis *tooraineks savi ja lisaained - saepuru, kvartsliiv *värv sõltub keem. ühenditest (raud-punane; lubi-kollane; mangaanoksiid - pruun ja must) *tihedus vahemikus 800-2250 kg/m3 Omadused: *tugevus *poorsus *õhuläbilaskvus *niiskusomadused *talub hästi keem. ja füüs. koormust *suur külmakindlus
pulber ja võimalikud sideained. Kuumutamisel kasvavad pulbri Mitteplastsed koostisosad - tolm, tellise-savides ca 50...60%, osakesed ühtseks massiks. Mida kõrgem on liiv, lubjakivi, rauaühendid, rasvastes savides alla 40%. orgaaniline aine ja muud lisandid Vähendab savi plastsust ja kuumutamistemperatuur, seda enam kahanevad paakuvad Kasutatavamad savikad sidumisvõimet osakesed. materjalid on savid, kaoliinid ja rauaühendid - annavad Paakumine - savi omadus moodustada kuumutamisel ilma savikildad keraamikale värvuse. Fe2O3 Savid on tekkinud päevakivide sisaldusel 5...10% on keraamika
eritugevuse. Head külmakindlus, korrosioonikindlus, vastupidavus paljudele hapetele ja leelistele, madal soojusjuhtivus. T>600˚ hakkab aktiivselt reageerima keskkonnaga. Kõik lisandid ↑ kõvadust, tugevust. C- sis>0.01% põhjustab Ti haprust (H-rabedust). Sis. maakoores >0,6%, kuulub looduses enamlevinumate me hulka. Ti-maagist saad.kontsentraat, mis töödeldakse Ti-tetrakloriidiks TiCl4. Neutralses keskkonnas T=800…900˚ puhutakse sulaMg läbi gaasilise TiCl-ga. Taandunud Ti-osakese paakuvad poorseks käsnaks, mispeenestatakse, saadud Ti-pulbrist pressitakse elektroodide pressimist legeerivate vaakumahjus. Sul-te saamiseks lis. Ti-pulbrile enne elektroodide pressimist legeerivate el-tide pulbrid. 22. Ti sulamid, liigitus, kasutamine. Puhas Ti a paljud sulamid on plastsed, hästi survetöödeldavad. Kõigis sulameis on legeerivaks el-diks Al, paljudes ka V, Mo, Cr. Str-ri järgi liig: 1) ühefaasilised α-str-ga sulamid: (Al-ga 4-6%), nt
metallina saadi teda alles 1926.a, kui õnnestus titaanjodiidi Ti J 4 lagundada vaakumis, volfraamtraadi pinnal. Titaani tootmise tööstusliku protsessi metallotermiliselt lõi 1940.a W. Kroll, tootmine algas USAs 1947.a Titaanimaagist (rutiil Ti O2 , ilmeniit FeTi O2 ) saadakse kontsentraat, mis töödeldakse titaantetrakloriidiks T iC l4 . Neutraalses keskkonnas (Ar, He) temperatuuril 800-900 °C puhutakse sulamagneesium läbi gaasilise titaankloriidiga. Taandunud titaaniosakesed paakuvad poorseks käsnaks, mis peenestatakse ning saadud titaanpulbrist pressitakse elektroodid ja need sulatatakse vaakumahjus, sulamite saamiseks lisatakse titaanpulbrile enne elektroodide pressimist legeerivate elementide pulbrid. Elektroodid sulatatakse kaitsekeskkonnaga elektrikaarahjudes valuplokkideks või valanditeks. Titaan on polümorfne metall sulamistemperatuuriga 1660°C, tihedusega 4,5 Mg/ m 3 , mis
1300 WC++ WC + 1200 WC + + 6,5 6,3 6,2 6,1 6,0 Süsiniku sisaldus WC-s, mass% Joon. 13 Osa vertikaalsest olekudiagrammist W-C-Co Esimesed muutused WC, Co ja TiC, Ni, Mo pulbrisegus algavad juba 500- o o 600°C juures. Ni ja Co paakuvad täielikult juba 850 C juures (algus 680 C). Näitena vaatame neid füüsikalis-keemilisi protsesse, mis toimuvad TiC-NiMo kermiste paagutamisel ( joon.14). Analoogsed protsessid toimuvad ka WC-Co ja Cr3C2 - Ni kermiste paagutamisel. o Temperatuurivahemikus 750 - 1150 C toimub Mo aatomite difusioon titaankarbiidi. Selle tulemusena tekib kaksikkarbiid (Ti,Mo)C titaankarbiidi vôre o baasil
ja sellise pinge puhul violetses juhtmes peaks tekkima säde imetud tolmu osakestest, mistõttu mootor lakkab töötamast. ka süüteküünlas. Silla tekkimist seletatakse elektrivälja toimega sädeme tek- Süütesüsteemi osade korrasoleku kontrollimiseks on kehetkel. Välja poolt ligitõmmatud osakesed koonduvad joonisel näidatud pinged ja takistused skeemi mitmetes sädevahesse, paakuvad seal kõrge temperatuuri mõju) punktides. Pinget mõõdetakse hooratta pöörlemiskiirusel kokku ja moodustavadki silla (joon. 138). 600 . . . 700 p/min. Silla teket pidurdatakse sädevahe suurendamise, õhu- Süüteküünla korrastamine. Kui süüteküünla soo j üska- filtri sagedasema puhastamise ja läbipuhke parendamisega rakteristik vastab mootorile, vajab ta harva korrastamist. (lihvides ülevoolukanaleid)
annaabi.ee 
